New Era Newspaper

New Era Epaper
Icon Collap
...
Home / MPn ge khoena omkhâis !ereamsa tani hâ – mîgowaba-aob

MPn ge khoena omkhâis !ereamsa tani hâ – mîgowaba-aob

2021-06-29  Staff Reporter

MPn ge khoena omkhâis !ereamsa tani hâ – mîgowaba-aob

George Sanzila

 

!Haosi ǂNûs di Gowa-aob, Peter Katjavivib ge ǁanina gere hōhō!nâ, ǁîn !hūǂhanusi ǁgui-aisa ūhâsa, ǁhûiǂgāhe ge ǂnûǁkhaeba-aon asen khoen di omkhais ǀkha a !nao-aisasa. 

Katjavivib ge a mîs ge, ǁîn ǂhanuga ra ǁguin ase ǀgaiba ūhâsa ǁîn di ǂhanusi ǁgui-aisa sîsenū tsî khoen di ûiǀgauga nî !gâi!gâisa. 

Katjavivib ge ǂoa ge wekheb Wunstaxs aib ge seminars hîa ge National People’s Congress Chinab dis xa ge !khōdanahe hâ isa gere gowaǀî soab ai. 

ǂHanu ǁgui-aon sao ra !nona !hūgu din tsîn ge nē zoom ǀhaosa ge ǁhao!nâ hâ i, ǂgaiǀons ai Liberiab, Suid Afrikab tsî Zimbabweb hâga. 

Katjavivib gere mîsa !oas ge nē ǂnûsa kaise ǂhâbasa ǁaeb !nâ ge hā, nē ǁaeb hîa gu !hūga Covid-19 ǁōs ge hā-ū tsî ra ai!gû-ū ǁgoaǂuide oresa hōbas !gomsigu ǀkha ǂnôab !nâ tsî di ǁkhāti !âubasende !hūǁîna xu parlements ǁanin ai hâ !hūǁîna nē mâsiga xu huiǂuis, !gâi ǀomkhâis sâuǁkhāsigu disa !oase. 

“Nē ǁaxasib ge ǁnāti ī !ēsa ǁkhawa hoada go !nare, ǀnai da ūhâ ǀgapiǀgauxa sîsenǁareb hîa nē !kharaga parlementdi tsî !hūgu ǁaegu hâba noxopa !khōǀgara, ǀgaiǀgai tsî Covid-19 ǀguipa !khamsa. Covid-19 ǁōs di khoraǂuisens ge ǂurusib !âb ǀguiba ǁkhāti ǀgaisase tsâǀkhā tama hâ, xawe hoa !hūbaisi ǁgūtsâdi hîa !khōǀgarahe ǁkhā ǀomkhâis tsî ǀhûhâsi-sâuǁkhāsib omkhâis ai ra dīhedi tsîna ge tsâǀkhā. ǁNā-amagas ge nē ǂnûsa nēsi hâsa kaise ra ǀgapi!gôahe, ǁîs nî ǂhanu tsî ǀgauhâ daoǁgaude !hūsâuǁkhāsib ǀomkhâisa īǁkhā kais ǂnamipe māse,” tib ge Katjaviviba ge mî. 

ǁÎb ge nē ǂnûs !nâ ǁhao-aona ge mîba, Namibiab !nās !aromas !haosi ǂnûsa ǀgaisase ra dītsâsa ǀnai a ǀoro huisenūxūna xu !gâi sîsenūba ôa-amsa, !gōsase ǀnai nēsi a ǂkhawusa sâuǁkhāsib mâsib !nâ.Katjavivib ge noxopa ge mî, Namibiab ǀgaisase ra !kham ǀgâsib tsî ǂkhawusa omkhâis ǂnamipe tsî ǀnîkhamikō ǁawosasiba ra sī!nâsa. 

“Namibiab ge ǀgaisase ǀgâsib !oagu ra !kham. 2001 tsî 2011 hâkha ǁaegub ge Namibiaba 41%gu ǁgôaxasa ǀgâsan ǁaegu ge !nuri tsî îbe-îbe a ǀgâsan !gôaba 23%ga xu 15.8%gu kōse.


2021-06-29  Staff Reporter

Share on social media