!Hūb di ǁûs, Netumbo Nandi-Ndaitwahs ge !hūsâuǁkhāsiba ǁî-i a ǂguro xū Namibiab !auga!hūsi !gaeǁares xoaǁguib !nâ nî !hūǂnûǁkhaebadi ǀkha hâ-i ase ge aimâi. ǁîs ge ǀgonǀgon!gaoa !khais ge, nēsisa xun !hūǂnûkhaebade xu mûmûsa tsî ǀnōhe ǁkhā !gâi!gâna !hūb di khoen !aroma ra !âubasens.
ǂOa ge wekheb di Denstaxtsēs ais ge ǀAsa kurib di ǂHanusi ǀhaos ase !Kharaga 1Hū!nāsi ǂNûǁkhaeba-aon ǀkha !Hūb oms tawa ūhâ i ǁaxasib tawas ge !Hūb i ǁûsa ge mî, !gāsasib nî !aromas !hūgu !gaeǁares tsî mâ ǂgom!gâsib !nakas ǁîsa ra dīhes ǂnamipe hâ !khais ai gere ǂâi-aiǂnûi, !gōsases ǁî!nāpe hâ ǂharugub, ǁguiridi tsî omkhâisens ǀamǂoade gere ǀgonǀgon!gao hîa.”Sada xu ra !âubasenhe !khais ge, !auga!hūsi !gaeǁaredi hîa !âǀhuru-aosis ai !gao!gaosadi nî mûmûsa tsî ǂûtanib ai ǀnōhe ǁkhā !gâi!gâna !hûǁna !khōǂgāba !khaisa, !gōsase ǁguiridi !gôaga ūkhâi, khoraǂuisase hâ ǂharugub !ēdi, ǂans tsî ǁkhāsiga omkhâis, texnoloxiba mā!kharus tsî !khōǀgarahe ǁkhā sîsen!ēde ǂnuwis tsîna,” tis ge Nandi-Ndaitwahsa ge mî. ǁKhā ǁaxasib tawas ge !Hūǂnûkhaeba-aos Rebupliki Congob dis, Lauria Ngayino Nguele-Makoueletsa ǁîs di ai!gû ra sîsenareba Namibiab ǀkha ge mîǁgui. Nguele-Makouelets ge ge mî, !hūǂnûǁkhaebas ǀhûhâsib ge !hara !khaisa Namibiab !auga1hūsi ǂgaoǀkhādi !nâ ǀgaisa ǀomkhâisa ra ǁgausa, Nandi-Ndaitwahs ǂgaeǂguis !naka, aiǁgause ǀgapi !harib saridi hîa Indiab ǂGuro Ministeri, Narendra Modiba ge !khōǂgā hâ i di khami.Ai!âs ge Namibiab di ai!gûs surigu ǀguitikōsib !nâs ra sī!nâs ǂnamipes tsîna koasa gere mā, “Nētsē di ge Namibiab tarekhoede ǀgapi !harodi mîǁguiga ū di di !nâ a sîsenxa, tsîs ge nēsa ra ǁgau ǀguirikōsib ǁkhoreb ase ǀgui tsî ǂkhanimûse ǀgui a hâ ǁoa, xawe amabe xū kai ǁkhās tsîna ī tsî ǁkhā ǁaeb ai demokrasis tsîna ra ǀgaiǀgai!nâ !khaisa.

