New Era Newspaper

New Era Epaper
Icon Collap
...
Home / 412 ǁkhāǁkhā!nā-aomdi ge !nubu ǁaerob ǀguiba huiǂui-ūsxūn ǀkha a kurusa Oshikotob !nâ

412 ǁkhāǁkhā!nā-aomdi ge !nubu ǁaerob ǀguiba huiǂui-ūsxūn ǀkha a kurusa Oshikotob !nâ

2023-01-31  Aletta Shikololo

412 ǁkhāǁkhā!nā-aomdi ge !nubu ǁaerob ǀguiba huiǂui-ūsxūn ǀkha a kurusa Oshikotob !nâ

ONGWEDIVAS - !Nubusib ǁkhāǁkhā!nā-aomdi dib ge !hūb a ǂhabase kai ǁgoaǂuis ase ǁgau!nâs !âba ība. Nēsa ge ǂhaisa kais ge ǁgau!nâs ministeris di sîsenǂuira direkters, Sanet Steenkamps ge a ǂanǂan, Oshikoto ǀkharib !nâ di 412 ǁaerob ǀguiba nî mâ ǁkhā ǁkhākhā!nā-omde hâsa. Steenkamps ge nē ǂhaiǂhaisa ge dī, ǁnāpas ge Twapandula ǂAm Skoli ǂnamipe hâ dîdi, aiǁgausen ǀgôana ītama hâ mâsib !nâ ra ǁgau!nâsa !khō!oa !nubusib ǁkhāǁkhā!nā-omdi dib ǁnā skoli ai hâb xa ra !aromahese, hâdi ai gere !eream soab ai. 

ǂOa ge wekheb di Mantaxs aib ge nē ǂhôaǂkhaniba ge !nuri hâ i, nē skoli ǀgôan ǂhau-oms hîa ǂam!nâb blēgu âsa āde ūhâ tsîb ǀnanuǁgamma ǁîn ai ra ǁhōsen hîa. Steenkamps ge ǁîs !ereams !nâ gere mî, ǁîn ministeris a ǁaxa hāǀaro ra marisihuib !aroma Ministeris Mariǁhōn disa ǁîn ǀaweǁguiba ǁgui-ai!âsa. “Xawe da ge hoatsama 2023/24 marikurib mariǂnûiǂuisa !âu hâ. Hana da ǂâuǀoahâ marisa nî !khō!oas kara, o da ǀkharigu di ǂhâsin hîa ǁgau!nâ-aon, ǁkhāǁkhā!nā-omdi tsî ǂnû-ai tsî xoa-ai!naon tsîn hoana ǂâisa nî ǂnûi-aisa. Steenkamps ge !nubusib ǁkhāǁkhā!nā-omdi dib hâsas gere ǂan!gâ soab ai ge mî, marisan kara !khō!oa, on ǁkhāǁkhā!nā-omde ǂnuwis ǀkha nî ǂnāǁnâ !khaisa. 

ǂOa ge kurib !nâs ge ministeris ǁgau!nâs disa ge mî hâ i, ǁîn ǂam skolgu tsî sekondere skolgu hân hoan !aroma 4 479 ǁkhāǁkhā!nā-omdi !nubusiba ǀhaob ai ūhâsa. Nē !nubusiba sîsenaitsoatsoas aseb ge !Hūb di ǁÛb, Hage Geingoba ǂoa ge wekheb !nâ aoǁguiba ge dī, i gu ǀaweǁguiga !hûǁarehe tsî ǁKhaubas ministeris ǂharuguǂnûiǂgās August 26 ti ǀon hâsa sîsenūhe nē kurus sîsenni !aroma. New Erab ǀkhas ge ūhâ i ǁgamǁare-i !nâs ge Oshikoto ǁgau!nâs ǀkharisi direkters Aletta Eisesa ge mî, nē direktorats kurikorobe hakasa xu disiǀgamǀas kōse hâ ǁkhāǁkhā!nā-omde ra ǂnuwisa. 2020ǁî kurib !nân ge N$74 miljunmarisa ge māǂui, ǂkhari-omdi tsî hostelde oms tsî noxopa ǀnai hâ hostelde !gâio!gâi!nâs !aroma. 2021ǁî kurib !nân ge N$2.7 miljunsa ge māǂui tsî 2022 !nâ N$3.06 miljunmarisa. Eises ge mîsa !oan ge N$717 miljunmarisa European Unionsa xu 17 !gao!gao ǁgau!nâs ǁkhāǁkhā!nā-omde ǂnuwis !aroma ge !khō!oa, ǁîde xu di 13 ǁkhāǁkhā!nā-omde ge dītoahese. “ǀHōsan ǁgau!nâs !nâ hân tsî omkhâisens kha ra hui !âhuru-aon, aiǁgause Chinab tsî Japanni !hūǂnûkhaebara khami in, ge ge !aroma ǂauna !gôab di ǁkhāǁkhā!nā-omdi ge nē ǀkharib !nâ a omhesa. ǁGau!nâs ai marisa māǂuis ge ǁguiris sada ôan !goaxa ǁaeb tsî !hūb !aromasa,” tis ge direktersa ge mî. 


2023-01-31  Aletta Shikololo

Share on social media