New Era Newspaper

New Era Epaper
Icon Collap
...
Home / Omahooli omoAngola inaa pitikwa okulandifwa moNamibia

Omahooli omoAngola inaa pitikwa okulandifwa moNamibia

2018-11-30  Staff Reporter

Omahooli omoAngola inaa pitikwa okulandifwa moNamibia

Lasarus Hakwaake

Oshikango – Minisita Tom Alweendo Mouministeli woikwamina neeghono dolusheno okwa tamekifa  oshikonga shokulonga nokuyandja omauyelele shi na sha nelandifo lomahooli shihe li paveta mOshikango moshitopolwa shOhangwena. Oshikonga eshi osho shotete konima yomitumba dihapu da ningilwa mEenhana, Oshikango oshoyo Mouhamba waukwanyama. Oshinenenima shomitumba edi okwa li okukonakona kutya otashi endwa ngahelipi opo ku kale kwa xulifwa po elandifo lomahooli shihe li paveta moNamibia. Noshidjemo osho nee kutya omukundu ou otau dulu ashike okukandulwa po ngeenge oshiwana osha longwa nokupewa omauyelele aa e li mondjila shi na sha nelandifo lomahooli. Minista okwa li a kumwa osheshi ovalandifi vomahooli ova li vahapu ponhele opo tapa ningilwa oshihongi. Okwa pula ngeenge inava shiivifilwa, ashike vahapu okwa li ve li pakapo tava pindike omahooli.

Ta popi ponhele yehangano lovanangeshefa mOhangwena Steven Immanuel okwa yemba noi ta popile elandifo lomahooli oku pitila membululu kutya otali shunifa eengeeshefa neliko loshilongo pedu shaashi eengeshefa domahooli mOshikango oda shangifwa nohadi futu oishoshela kepangelo opo oshilongo shi kale sha xuma komesho. Okwa indila Ouministeli u kale wa longa noudinini ngaashi tashi dulika opo oku landifa oku kwoungangala ku kale kwa mona exulilo.

Ta popileko Ouministeli weameno nepopilo loshiwanana Sakaria Amakali omukulunhu wovakonakoni moshitopolwa shaHangwena okwa popya tati, opolisi otai longo oufiku nomutenya oku xulifapo omalandifilo aa e heli paveta. Okwa popya kutya omahooli aa oku li oshiponga kovanhu unene tuu eshi kwa didilikwa kutya okudja momudo 2003 ovanhu ve fike pu va 5 ova mana oweedna wavo moku pitila momundilo, okwa twikila noku vilikila oshiwana kutya okudja podula 2005 fiyo onena omahooli efike pelita 4723 okwa nyekwako kopolifi noku kala dahanaunwapo. Okwa xulifa kutya elongo loshiwana olo ashike ouyelele oo tau dulu oku taa taa omilaulu noupofi woku hashiiva oveta yoshilongo.

Minisita Tom Alweendo moku popifa oshiwana okwa tameke noku longa oshiwana kutya, nonande ondado yomahooli tai monika ili pedu moAngola, omahooli omoAngola ina koshoka sho osho sha eta ondado yao ikale pedu, ngeenge omahooli okwa dindwa pashiyelekifo shomahooli mounyuni nena Angola naye ota ka kala e na ondado yomahooli ifike pamwe nafye ile idulepo nokuli. Okwa wedako yo kutya kashi li paveta oku kufa omahooli moAngola noku a landifa shaashi ovalandifi vomahooli ova teelelwa va kale vena eembapila doku landifa omahooli. Embapila odo hadi ulike kutya ou na oku kufa omahooli peni nomahooli oo oku na oku kala a dindwa shi fike peni. Minista okwa twikila noku londwela oshiwana kutya, oku landifa omahooli shi heli paveta oo omukalo umwe woku vaka noku shunifa pedu eliko loshilongo shaashi oshilongo otashi kanifa oiyemo oyo kwa li ina oku futwa oku pitila moishoshela, onga oshidjemo nena oshilongo itashi kala vali shina oimaliwa ya wana oku tunga oipangelo, eefikola, eepate, oshoyo oshikefa shoku yakula ovanhu ava hava mono oiponga meendjila nena navo otava ka kala va lumbulwa omayakuko nomakwafo shaashi koishoshela yomahooli oko hatu di oipambu yokuya koshike shoiponga yomeendjila ihaku isha vali osho shina oku yako. Okwa eta yo pauyelele kutya, onghalo yelandifo lomahooli otai teyapo onghalonawa nonakwiiwa yoshilongo shetu; ounona vahapu moshikango ova fiyapo eefikola ndele tava ka landifa omahooli osho tashi dala oluhepo linene, omanga ovanhu vamwe va kanifa eemwenyo, na vamwe omaliko avo okwa hanaunwapo komundilo shaashi ka pena eenhele da amenwa doku tuvikila omahooli aa.

Pexulilo okwa kunghilila oshiwana kutya oku eta omahooli moNamibia noku a landifa oo oungangala munene kwaava tava landifa oshoyo ava tave a lande. Okwa indila oshiwana shi longele kumwe opo shi lwife noku xulifapo oumbudi womahooli omolwa onakwiiwa iwa yoshilongo shetu. Okwa shivifa kutya oshikonga eshi shoku yandja omauyelele noku longa oshiwana otashi twikile okuya kOndjiva moAngola, kOmahenene, keKavango adishe mbali oshoyo koshitukulwa shaZambezi. 


2018-11-30  Staff Reporter

Tags: Khomas
Share on social media