New Era Newspaper

New Era Epaper
Icon Collap
...
Home / Ondado yomahooli moshilongo otai londo....Ashike eendjato mOshikango otadi keme koshimaliwa shomahooli aAngola

Ondado yomahooli moshilongo otai londo....Ashike eendjato mOshikango otadi keme koshimaliwa shomahooli aAngola

2022-04-06  Festus Hamalwa

Ondado yomahooli moshilongo otai londo....Ashike eendjato mOshikango otadi keme koshimaliwa shomahooli aAngola

Eshi ondado yomahooli tai twikile noku londa moshilongo, eengudu dOvanamibia unene konooli yoshilongo, otadi pingafana oufiku nomutenya - dimwe tadi ii, dimwe otadi aluka - komaluxwa eli konima yOshikango oo paife a ninga eesevesa domahooli dipe. 

Epangelo oku pitila mouministeli woikwamina noikwanghono otau ti omalandifo omahooli omoluxwa kaeli paveta, navahapu ohave li hange konima yekumba efiku nefiku, ashike eshi inashi tonyalifa ovanangeshefa novalandi vavo. Ovakwashiwana vaAngola onghee natango tava twikile nokuvakela omandini omahooli moNamibia notava ti ongeshefa otai ende nawa omafiku aa shaashi ovalandi ova ninga vahapu. Tava ti ewedelo lomahooli moNamibia ola ninga eyambeko kuvo shaashi paife ovalandi ova ninga vahapu.

Oku dja muMaalisa wodula yadja ko (2021) fiyo omuMaalitsa woneudo 2022, ondado yomahooli opetrol oya londa okudja poN$12.65 oku ya poN$17.15, omanga odisela ya londa oku dja po N$12.68 oku ya poN$17.28 moliitela. Hano ya londa noN$4.5 mopetrol, noN$4.60 modisela. Pokati ko2018 no2019, ondado yomahooli oyali ya londa noN$0.35 kopetrol noN$1.40 kodisela, omanga pokati ko 2019 no2020, ondado yomahooli yali ya londa noN$1.00 kopetrol noN$0.20 kodisel moliitela.

Okandini keeliitela nhano kOshikango oke li pokati koN$35 noN$45 sheli kolelala komulandi, oku yelekanifa noN$85 ngeenge omunhu ta nwefa moNamibia omahooli efike opo.

Ovaangola ohava tauluka eengaba peenhele opo inapa pitikwa efiku keshe, tava ka teka omahooli onhele i li popepi nOshikango ndele tave uya okupindika kOshikango. Ovanhu vamwe ohava uya okunwefa efiku olo noku ya, omanga vamwe hava lande omandini e na omahooli opo va ka pungule komaumbo avo.

Ovashingi unene veebesa noutaxi ovo unene veli ovalandi vomahooli oo otava ti ondado yomahooli ya londa naasho osho sheva fininika va ninge ombili nomahooli Ovaangola oo taa tyavwa keengaba daNamibia naAngola.   

Opolifi moshitukulwa shaHangwena oya ninga eenghendabala okutula po omalandufano ashike omwaalu wovanhu tava landifa omahooli shi he li papitikilo onghee ngaa tau xumu komesho.

Nale okwali hava landifile ashike modoolopa, ashike paife eshi oikonga yopolifi tai indjipala ohava ka landifila koshi yomiti di li popepi nodoolopa, nongeenge ova mono opolifi ohava faduka po va yuka moixwa.

Onghalo ei yoku landifila omahooli moluxwa oya shunifa pedu eengeshefa domahooli odo dili paveta mOshikango hano eeservice station. 

Omunangeshefa oo ina hala edina laye litumbulwe okwa pa epangelo oushima, ta ti itali longo shawana oku keelela oshinima eshi tashi dipaya po eengeshefa davo.

“Otwali ku popya, ndele omanyenyeto etu otaai momakwena a fita. Otax ohatu ifutu ngahelipi? Ohatu eta po ngahelipi oilonga moshilongo ngeenge eengeshefa detu ina di amenwa. Shama ashike wa tale okudja kOngha fiyo okOshikango, ongeshefa yomahooli itai longo ashike vali nawa…oshinyemateka,” omunangeshefa ta popi nenyeme.

Omudo wa dja ko ouministeli woikwamina neenghono oshoyo opolifi oya kala nokuninga oyoongalele kombinga yonghalo yomahooli taa landifwa paumbudi kOshikango ashike onghalo inai lunduluka natango.

Omupedu minista wouministeli woikwamina neenghono Kornelia Shilunga okwa ti kape na omunhu a pitikwa okulanda omahooli a vakwa ile okulandifa omahooli momandini a dja koshilongo shimwe shihe li papitikilo. 

Onghee Ovaangola kave na omikanda dokulandifa omahooli moNamibia inava pitikwe veshi ninge.

Shilunga okwa ti ouministeli wavo otau kendabala opo u kale wa xulifa po onghalo ei yOvaangola tava landifa omahooli kOshikango.

“Eshi otashi shuni fa oyuuyemo pedu yoitaashi hai landifa omahooli mOshikango shaashi paife ihai mono vali ovalandi,” Shilunga ta ti.

Kakukutu komatanga opolifi yaNamibia, Ndjai Sebastian Ndeitunga  okwa ti omwaalu wovalandifi vomahooli owa ninga muhapu paife eshi paife veli hanena Oshikango asdhishe. Ta ti eshi oshi li eshongo linene kopolifi okukala ya kwata po ovanhu ovo.

Ta ti ondado yomahooli oyo ya londa neenghono moNamibia oyo tai undula Ovanamibia vaka lande omahooli ehe li paveta, omanga ovakwashiwana vaAngola navo tava kendabala oku konga ouxupilo. Ndeitunga okwa kumaida ovapolifi tava longele keengaba nomomudingonoko waShikango vaha yashe nokuumba neendjebo ovalandifi vomahooli, ashike pongele yaasho nave va kwate vo vaka pangulwe momhangu. 

fhamalwa@nepc.com.na


2022-04-06  Festus Hamalwa

Share on social media