Sîsenao-i xa xoahe hâ
╪Gui khoen ge ǁhawode ūhâ ׀guitsēn ga ╪gui mariba hō on tarena nî dīs dide. Nausas, marisâu╪gaesa xu mari-e ׀khuwihesa a !gomsi ׀gâkhoen !aroma xawe. Marisâu╪gaedi ge ǁnā khoen hîa mātare-oa ǁkhān nî nē ׀khuwimarisa !khais di ǁgauǁgauna ūhân ׀guina marina ra ׀khuwi. Marisâu╪gaedi ge ╪ganamsenao-e xu om-e-i ūhâs mâiǁkhaes ases di ǁawoǁawosa ra ôa. Mâiǁkhaes ge ra ╪âibasen, ׀khuwi-ao-i a ׀honkhoe-ai xū-i hîas marisâu╪gaesa ǁî-e xu nē ׀khuwimarisa i ga mātare-oa ǁoa o nî ūse ī-e. Tarekhoedi aorekhoegu xa !nāsase a ׀gâsa !khais !aroma i ge ǁîde kaise a !gomba, !gōsase ׀gurihâ ǁgûs nîs karao, marisâu╪gaesa xu mari-e nî ׀khuwihese isa. Hoa khoen, mâti ׀guib ga ǁîn khao!hūba a īs kas tamas ka io mâpan ra hâs kas, hoas !nân ge !khai-i hîan oms ti nî ╪gai-e ╪hâba hâ. Xawes ge nēsa Namibiab !nâ di omdi ╪gan׀gauga a !aoroxas xa ra īǁoa kaihe amabe om-ets nî hōbasen !khaisa tsî sa ǁhawos Namibiaǁîsets om-e nî ūhâbasensa sī!nâsa ra īǁoa kai.
Xawe hoan ge !gū-ī׀khā da tama hâ! Shack Dweller Federation of Namibias (SDFN), hîa ge 1998ǁî kuri a ╪nuwihes, ge ׀guipa marina sâus ׀hûsa ge tsoatsoa ǁnāti ī khoen hîa ╪naumâidi !nâ kai!ādi !nâ ǁan hân, !nā-omde ׀khuwi hân tsî ǁan hîa hâ!khaina ūhâ taman !aroma in omde ombasen tsî ǁîn ûigu hâ!nâ masiga !gâi!gâi!nâ ǁkhā.
Nē ╪âi׀gaub ge kaise a suwu tsî ׀guipa mâ׀haos tsî khoexa!nâsib ai a !gao!gaosa. Khoen hîa nēti ī marisihuiba ׀khuwis ase marisâu╪gaede xu a hōǁoan ge ǁîn marirode ╪nûi׀hao tsî ǁî!nāpe omde kurus ׀kha ra huigu. Khoen hîa !nāsase nēti ī ׀hûǁarebe sâu׀gaub !nâ ra !ân ge ǁnān hîa ׀oro marina ra sîsenban, aiǁgause omsîsenaon, !anu-aon, sekuritaitn tsî sîsenon tsîna. Nēti ī marisâus !nân ge khoena ǁîn ǁkhāsib !nâ hâ marina ra sâu, nēsis ga 10c tamas ka io N$1 ka xawe tsēkorobe. Naun ׀kha ׀guipa sâus di !gâi!gâb ge nē marin ra ׀hao׀haosase kai sîsen╪uiba ׀ams ai sī ūhâsa hoan !gâi!gâb ase.
Hendrina Shuunyunis tsî Viviane Kandundub hâra, Namibia Housing Action Groups (NHAG) dira ra mîsa !oab ge Namibia nēsis kōse 603 ׀hûhâse ra sâu !nande ūhâ 18 856 ǁanin ׀kha.!Nāsa !âb nē ǁanin dib ge tarekhoede xu hâ hîa 12 403 ai mâba! Nēs ge tarekhoede ǁnāti ī !ēsa ra mā ׀khuwiǁamas disa, aiǁgause omna oms tamas ka io ╪khari╪harugu-e tsoatsoas ase. Nēpa xu di !gōsase ׀gâsa ׀gurihâ tarade nēpa xu ra !khō!oab ge ǁîdi nēsi aitsama mâbasen tsî ׀gôan âde kō!gâ tsî skolga a mā ǁkhāsa naun ai !gâbasens ose. Nēsis kōse di ge 1057 mari׀khuwidihîa hō╪gāsa ╪gâxa-ūs ai a !gao!gaosade ǁanina ge ׀khuwi╪uihe.12 ǁKhâgu ǁaeb hîa ╪oago kurib Gama׀aeb ai gere !gû׀ammi ais ge N$ 9 802 604.29 marisa nēti ī ׀hûǁarebe sâudi xa ge sâuhe hâ i.
Nēti ī ׀hûǁarebe sâudi xō׀khās ge SDFNsa khoena ra hui in !hoa╪harugudi !nâ ╪gâ aiǁgause ׀Aeǁgams !ā!khōmais ׀kha ai╪homisa tama !hū!âde (׀gui׀guibe !hū!âde ǁamas xa) ǁamasa ╪nauǁnâsa ׀gaub ai. !Nandi !nân a ׀gora╪gāsasen ge khoena ǁnā !ereams ǁnā !hū!âsa omkhâis disa ūhâ, aiǁgause āde khao tsî paina ╪khari-omn tsî !nan׀gaib !aroma hā-ūs disa. SDFNs di ǁanin ge ǁî!nāpe ǁkhāti ra huigu -în 34sq meterga !khō╪gā hâ omde kurus ׀kha (׀gui !nā-omsa ╪û!nâ!nā-oms tsî ╪khari-oms ׀kha). Mâ oms hoas ge ǁaupexa N$20 000 tsî N$25 000 kōse hâ ╪gan׀gauba ra ūhâ. !Nans ǁanin ge -ǁîn !nans !nâ aibe ׀gui ǁani-i omsa ׀hûhâse kurutoa tsî sao ras ǁga ra !kharu, hoa ǁanin nî omde hōs kōse. Namibia Housing Action Groups (NHAG) ge SDFNs ǁanina texnise !harib ai hui tsî ׀awemā-aose ra mâxō׀khā. ǁAnin ge nēs khao!gâ aitsama nî mîǁgui !aru׀în ra !kharu!kharu sâusa !khaisa tsî nē omrodi âna ׀guitsē kaikai tsî !gâi!gâi!nâsa. Nēsis kōse di ge ׀gam ׀oadisi omde nē ׀gaub !nâ omhe hâ Namibiab di hoaraga !kharaga ׀kharigu !nâ.
SDFNs di ǁaxasib ge Twahangana ╪gaesa ūhâ. ǁKhātis ge nē ╪gaesa “׀gâsa khoen ╪gaes” ti a ╪ansa. Twahanganas ge ╪hanub ra mā marisi ╪khâ!nâdi, !ā!khōmaisa xu hâ sîsenūxūn, !auga!hūga xu hâ huigu tsî ǁguiride xu ra hā׀arosenmaris hâna SDFNs ╪gaes !nâ ra sâu.
Nau sîsenxasib SDFNs ge ╪ande ׀goragus tsî nē-e nau-e xu ǁkhāǁkhāsens dis Namibiab ׀hûhâsigu tsî !auga!hūsi ׀hûhâsigu ǁaegu īǁkhā kaisa !khō╪gā hâ.