Choleras ge Kuneneb !nâ koro khoena go !gam

Home Languages Choleras ge Kuneneb !nâ koro khoena go !gam

OPUWOS – Koro khoen ge choleras xa go ǁō, 50s xa ǀgūse hâ !gôaba ūhân ge ǂoago wekheb Denstaxs ai  Kunene ǀKharib !nâ ǀae!khōde gere !khō!oa hîa.

ǁÎb hîa kaise nē khoraǂuis xa tsâǀkhāhe hâ !garo!ā ǀkharib ge a Etanga, Epupa ǁhûi!nâǂharis !nâ ǁgoeba. ǁNā koro khoen hîa ge choleras xa !aromahe hâse ǁîn ûiga a ǂoa!nâna xun ge hakana a Etanga !âb di. Etangas ge 100 kilometerga Opuwos huriǂoas ǀkhāb ai ǁgoe.  Nau ge ǁōǂoa koroǁî khoe-i ge a Okangwati ǁanǁguib di, ǁaupexa 120 kilometerga Opuwos !khawagas ǀkhāb ai Epupa ǁhûi!nâǂharis !nâ. Nē koro sorodi ai ge dīhe !âidi ge ge ǁgau !nonan ge cholerasa ūhâ isa.

Nēsis kōsen ge ǁaupexa 48 khoena choleras tamas ka io ǁîs ǀkha !gaeǁaresa ūhâ ǀaen !aroma Opuwos di ǂhanusi ǀaeǁgâub tawa ǀae!khōde ra !khō!oa.  Nē ǀaeǁgâub ge kai !gôab !nâ hâ khoen hîa nē ǁōs ǀkha ǂhīhe tamas ka io ǀaesen hâ khoen ǀgūse hâna ra !âubasen Etanga !garo!ā ǀkhariba xu.

Kai !nubusib ǀae!khō-aon, !narixūn, ǁgam-i tsî !nanǀgaib dib ge !aruǀî hâ khoraǂuisens cholera ǀaeb diba ra ǀgaiǀgai!nâ. ǁNāpas ge ǀgui ǀae!khō-aos ǀguisa Etanga kliniks tawa a sîsenxa. ǀAe!khō-aos, Kauta Koruhamas ge Etangasa xu ge mî, ǁîs ge 20s xa !nāsa ǀae-aon hîa cholerasa ūhâs ǁgauǁgaude gere ǁgauna Opuwos ǂhanusi ǀaeǁgâub ǁga a sîsa. ǂOago wekheb Fraitaxs ai ra ge ǀgam ǀasa !nae!khaira choleras dira tsîna Opuwos !nâ ge !nurihe tsî ǁkhāti sao ra !garo!ādi tawas tsîna, Otjisokotjongavas, Epembes, Okondaunwes, Ovinjanges tsî Otjakatis hâde.

Dî!nâdi nē mâsib ǂnamipe hâdi aib ge Mbeumuna Muhukab, ǀkharisi mûǂamaob, Hosea ǁHoebeb di hui-ao sîsenaoba  Nampasa ge mîba, ǀaeǁgâus Opuwos dis ǀgui aodo-e Etangas ǁga nî sîǂuisa ǀae-aona Opuwos ǂhanusi ǀaeǁgâus ǁga ǂoaxa-ūs !aroma. ǁKhātis ge ǀgui ǀae!khō-aos tsîna Etangas kliniks ai nî si huise nî sîǂuihe, Muhukab gere Nampasa mîbas !oagu.

Nē ǀaeba ūhâ khoen nî ǀguri ūhâ!nâhe !khaib ǀaweǁguidi tsîn ge ǀnai a dīsa, !âuhe hâ tentdi kara Omusati ǀKhariba xu hāo. ǀHûhâsib khoen ge ǁkhaubasens ase ra hōhō!nâhe in !omgu âna ǁā ǂkhari-omsa sîsenūs khao!gâ tsî tā xorade xu ǁgam-e ās ǀguisa dī sâiǂui tama hâse. An !anu!anu ra ǁgam-e pelde sîsenū tsî !omga hoaǁae ǁā sîsenūs ai!âs tsî sîsenūs khao!gâ.

Nēsisa i ge ǀguis khami ī soa-i tsîna Opuwos ǂhanusi ǀaeǁgâus tawa a ǀkhai, ǀnî ǀae-aon ra ai-īsiǂhôaǂgares !nā-oms !nâ ǁgoese.

!Nans di ǀae!khō-aon tsî ǀaedī-aon ge Opuwos ǂhanusi ǀaedīǁgâba xu ge sîǂuihe nē khoraǂuis choleras dis ǂnamipe ôa!nâde sī nî dīse, huib tsî ǂkhâ!nâsan Ministris ǂUrusib tsî ǀHûhâsi !Oabadi disa xu !âu hâ ǁaeb !nâ.

ǀUnis ge ǁîsa !nurihe hâ i cholera !nae!khais ge ǂoago kurib di ǂKhoesaob !nâ ge hâ i, xawe-i ge ǀgui khoe-i tsîna nēs !nâ ûi-e ǂoa!nâ tama ge hâ i.

Nēs xōǀkhās ge Nampasa noxopa gere !nuris ge ǀgai!khōhe ra khoedi mâ ǀgaugu ai nî hui!khoe-amhesa.  Tsēkorobe ra Namibiab !nâ ai!gû |gai!khōdi xa di ge taradi tsî |gôana !aob, ∥khamasasib tsî HIVs tsî AIDSa ╪hīhes tamas ka io ∥goe|haos !nâ-ū ra hōhe ∥ōn (STDs)di ╪âi╪hansendi xa xā╪gāhe hâ.

╪Hôamâ╪uidi !oagun ge ∥nāpa a mā╪uisa !gôaga ra ∥gaus ge |Awas |kharigu !nâ |gui, tsî !gōsase Ohangwena |Kharib, Omusati |Kharib tsî Oshana |kharib hâgus kaise i nî |oros karao, tsēs hoasa |gui tararekhoesa ╪Nū∥nâiseb !nâ gere |gai!khōhesa.

Nēti ī mâsib khao!gâs nausa !nuri!gâs nē !nae!khais disa ∥nāti ra ╪khôa╪gâ khoes tamas ka io ∥îs |aokhoen ai hâsa, xawe nēsi kaise a !gāsa !khais ge, nē go tsūdīhe khoes tsî ∥îs |aokhoen |guin nē mâsiba |guri tani tide !khais nî ∥îna ╪an kaihe !khaisa.

!Hūb di ╪gae╪gui ra ╪Hanub tsî |ae!khōs ╪nûi╪gādi tsîn ge ∥în tsîna |oasa !ereamsa ūhâ ╪ansa mā!kharu tsî nēti ra |gai!khōhe khoede ∥nāti ī so|ôa-i hîa |gai!khōhes khao!gâ ra hâ tsûa╪gaob tsî tsûba suwusuwus !aroma hân hîa post-exposure prophylaxis (PEP) ti |gui a ╪ansan xa ∥îde ╪an kai tsî mâpa ra hōhe !khais tsîn xa mîbasa.

PEPs ra ╪âbasens ge anti-retroviral so|ôana kaise !hae ∥aeb !nâ |gai!khōs !nâ-ūts HIVSa ╪hīhe ∥khāsa ∥khaes !aroma îb tā nē |gai!khōs mâsiba HIVsa ╪hīhes !nâ !kharu.

PEPS !khō╪gā hân ge !kharagagu dragsn, ai∥gause combivir-i hîa 72 irga nēti ī mâsib khao!gâ ╪guro !nās ase nî āhese in khami. Nausas PEPsa 100%ga HIVs tsî AIDSa ╪apa╪oas !nâ ∥khauba tama hâ xawes ge∥îsa 80 persentgu di amaba !khō╪gā hâ. Nausa-I !hūb !nâ nēti ī so|ôa-e ra ╪gâxa-ūhe tsî !nāsa|ae!khō!khain tawa |nai ra sîsenūhe, xawe hâ !khais ge ╪gui !gôab di !garo!ā tarekhoedi nē dragsn xa noxopa a |ū !khaisa.  – Nampas