Namibiab ge 67 000 ǁkhāǁkhāǂuisen hâ xawe sîsen-e ūhâ tama khoen ǀkha ǂnôa

Home Languages Namibiab ge 67 000 ǁkhāǁkhāǂuisen hâ xawe sîsen-e ūhâ tama khoen ǀkha ǂnôa

Selma Ikelas

ǀAeǁgams-Sîsen-e hōs ge kaise a !gomdīsa sī!nâhesa ǁhawos ase ǀoadisidi !nâ hâ ǀgapi ǁkhāǁkhāsen!khaigu di ǁkhāǁkhāǂuisen hâ studentna ība hîa ra !gomma tsâ ǁîn ǁkhāǁkhāsendi ǀkha ra ǀgau sîsenga hōs ǀkhase. Hoa !hūbaisiseb sâuǁkhāsiba mâ!nâ !gâi tama mâsib ge ge ǁgari Namibiab ǂhanub tsî mari ǁaras !âb ase sîsenga māǂuisa aibe !hâumâi hâsa tsîn ǀasase ra ǁkhāǁkhāǂuisen khoena sîsenga a hō ǁoa tsî kaise !gom mâsigu !nâ hâsa. Sîsenosib !gôagu ge kurikorobe ra ǂharo tsî ǀnai ge ǁkhāǁkhāsentoan !âuǁgoepa noxopa ra ǀaro!nâ. Nēsis kōseb ge Namibiaba 67 000 ǁkhāǁkhāǂuisa xawe ǁîn ǁkhāǁkhāǂuisens tsî ǂans !harigu !nâ sîsen-e hō tama khoen !gôab ǀkha ǂnôa . Nē !gôabab ge Nhalanhla Lupahlab, Ministeris ǀGapi ǁGau!nâs tsî ǁKhāǁkhākhâis dis !nâ a !nakaǂnôa direktera ǂoago wekheb ai ge mā!kharu ǁnāpab ge ǀhûhâsi !hoaǂharugude nē sîsenosib mâsib ǂnamipe !â!nâ hâ is tawa. Lupahlab hîa ge nē ǁgamǁaredi !nâ ǀoasase !â ib ge ge mî, ǁîb ministers xab ge ǀnai 2015ǁî kurib ai ǂganhe hâ isa ôa!nâde dīsa ǂâiǂhansendi hîa ǁkhāǁkhāsentoa hâ khoen sîsenose ǁgoes dide ǂanǂui tsî oresa ôa-amtsâs !aroma. ǁKhātib ge Lupahlaba khoen hîa ǁkhāǁkhāsenǂui!nâsan a !âgu !nâ !gaehe tama i tsî mâ hâ a soa-i hoa-i !nâ ǀgui ra ǂgāhen ǂnamipes tsîna ǂâiǂhansensa gere gowaǂui tsî gere mî nē ǀgaub ǀguis khami ī !gâi!gâ-i tsîna sîsenmā-ao-e !khōǂgāba tama hâsa. Nē ǀhaos ge Friedrich Ebert Stiftung Namibias (FES) xa ǂKhamkhoesib ǂGaeǂguis Omkhâis Proxrammi !Gaeǁares ǀkha ǀhûǁare hâse ge aiǂhomihe hâ i. Nēpa gere ǀgaisase ǂoaxa !khais ge nē sîseno ǁkhāǁkhāǂuisen hâ khoen di !nāsa !gôab a ǂkhamkhoen disa ǁîn hîa noxopa ǀgaisase a ǂkham tsî !hūb di sâuǁkhāsiba noxopa a sîsenkhâi ǁkhāna. FES di ôa!nâ-aos Tuyeni Kandumes ge ge mî, kai !gomsib hâsa ǁkhāǁkhāsen ra studentna daoǁgaus !nâ tsîn !nāsana ǀnai ǂâuǀoa hâ tamas ka io ǂhâbasa tama !harigu !nâ ra ǁkhāǁkhāǂuisen tsî ǀams ai sîsenose ra ǂnûsa.