[t4b-ticker]

Oombumbo Otadhi Yugu Namibia Oomiliyuna Pomiyelo dhOkoongamba

Home Archived Oombumbo Otadhi Yugu Namibia Oomiliyuna Pomiyelo dhOkoongamba

WINDHOEK Nonando pe na omulanduveta gopam-belewa okwaaidhidhimikila iilonga yuufudhime, uulin-gilingi, oombumbo nokwee-ta moshilongo iinima shaa li paveta, omiyonena dholudhi nduka odha gwilila po aanambelewa yOshikondo shOmayakulo gOkoon-gamba dhoshilongo muule woomvula ndatu dha pita. Shika osha tseyithwa ku-Amushanga omukuluntu mUuministeli wIimaliwa, Calle Schlettwein pethimbo lyomapulakeno goshigwana kombinga yelongitho lyii-maliwa yepangelo. Ota ti Uuministeli wawo otau kambadhala mpoka tau vulu okuhulitha po egandjo lyoombumbo nokweeta moshilongo iinima shaa li paveta piiyelo ayihe yuu-pitilo koongamba adhihe dhoshilongo. Oombumbo odha tothwa mo tadhi dhana unene onkandangala momi-yonena, sho aaniikulumuna niikondo yopaumwene hayi gandja oombumbo kaanam-belewa ya pitithe iinima yawo yi ye moshilongo inaya futa oshimaliwa shoka sha uthwa paveta. Omathimbo ga zi ko, uuministeli owa nd-hindhilika iiningwanima 14 yoludhi nduka, shoka sha kuthitha wo aanambelewa yatatu miilonga nokutulilwa mo iipotha yuumbudhi, osho Schlettwein ta ti. Aaniilonga oyendji yoshikondo shika ohaya tidhwa miilonga gele ya monika ondjo momiyonena dhika. “Nonando katu na uuthemba wopaveta oku shi ninga, otwa ontamena noku-tala kuumbo wombaanga waafekelwa mboka, naa-shoka twa mona ko otashi limbililike miiningwanima oyindji. Omuntu ou na wo okukoneka kutya aaniim-buluma kaye shi omalayi, ano oya kotoka. Oya tseya shoka taya ningi. Yamwe ohaya futu oombumbo mii-neya iimaliwa tayi tulwa kuumbo waanegumbo naa-kwanezimo nenge ookuume kaanambelewa mbaka, naashika ohashi dhigupaleke uuministeli okukwata aa-longi yiimbuluma,” osho Schlettwein ta ti. Kakele okwa shilipaleke okakomitiye komakonakono gelongitho lyiimaliwa ye-pangelo kuuministeli niikon-do kutya uuministeli we owa ninga po omalongekidho okutala keitulomo nuushili waanambelewa pakutala ko-matalelokonakono gokom-wedhi. “Ooveta nomalandu-lathano otaga longithwa nga-shingeyi pomiyelo dhuupi-tilo nokoongamba shi nasha nokuhenuka okufuta oom-pale dhiinima tayi etwa mo-shilongo. Ohatu pulapula omahangano ngoka haga taa-gulula ooveta dhoshilongo nokulonga iikulumuna yo-ludhi nduka, ihe poompito odhindji ohashi kala oshid-higu okuulika uumbangi we-kalonyanga lyawo. Okwa lombwele okakomitiye kutya ehangano limwe olya ulikwa li ninge hali futitha oompale dhi nasha niinima mbyoka tayi ya moshilongo oshowo mbyoka tayi tumwa pondje yoshilongo. “Tse otwa hala okuyam-bula po omuthika gwetu piiyelo yokoongamba nokukondolola omiyelo dhokoongamba uule wootundi 24 mesiku, ihe pethimbo ndika itashi vulika,” amushanga ta ti. Paye, aantu ihaya longitha naana ondjila yoTransKalahari, ihe otaya longitha omiyelo dhokoon-gamba ngaashi poAriamsvlei noNoordoewer, oshoka ondjila ndjoka oya nika iiponga yiinamwenyo oshowo oom-wigo dhoosipitikopa dhi nasha nokuhingilila sha pitilila ondapo ya uthwa. Ta tseyithile okakomitiye kutya uuministeli wawo owa tula po ngashingeyi omadheulo gopambelewa kaanambelewa yawo yokoongamba ya konda 390 notaya tsikile nomadheulo ngaka noUNAM noPolytech-nic yaNamibia. “Tse otu na omadheulo gwopetameko gomwedhi gumwe gaanambelewa mboka aape miitopolwa ayihe oshowo ookersesa dha huma komeho dhaanambelewa mboka aaku-luntu. Otu na ishewe omukalo gokulundulula aanambelewa pomahala giilonga konima yoomvula ndatu oku ya tem-budha pomuyelo gumwe noku-tumwa komukwawo,” Schlett-wein ta ti. Ta ti uuministeli wawo owu li momalongekidho okulanda omashina gokumini-kila piiyelo yopoongamba moshilongo ashihe.