Iimuna koofaalama oshowo miigunda oyi li moshiponga shaafuthi, sho tayi londwa kiigunda hoka tayi yakwa nokudhipagwa unene ethimbo lyuusiku.
Eenguhudana
Gumwe a si sho kwa li ta hupitha omuniilonga pamwe naye
Omulumentu gwomimvo 31 okwa si eso lyombaadhilila sho kwa li ta kambandhala okuhupitha omuniilonga pamwe naye ngoka kwa li a ihata po.
Nandi-Ndaitwah ta ti Swapo okwa lwifa ombuto yoHIV/AIDS
Omupedupresidente wongudu yoSwapo Netumbo Nandi-Ndaitwah okwa ti ongudu yoSwapo oya kala nokulwifa ombuto yoHIV/AIDS okudja konima eshi oshilongo sha manguluka.
A kwatwa po eshi a denga okatekulu noikuni yomundilo
Okaana komido omuwoi oka tambulilwa meembete ke na oipute momutwe nokoilyo yopaumwene, molwaashi vati ka xwikwa noikuni yomundilo, nokudengwa noikulumbwati kuinakulu.
Omayambidhidho gomunuulema e li moluhepo ga tameka
Omusamane gwomukuluntu ngoka a kala monkalo kaayi shi kuyelekwa okwa ti onkalo otayi ende tayi hwepopala omolwomakwatho ngoka ta yambidhidhwa nago koshigwana.
Va futifwa molwa ouwhiskey nomakaya okoAngola
Ovakainhu vatano, mwa kwatelwa omukwashiwana waAngola ova futifwa kuNAMRA oN$32 000, onga ehandukilo eshi va hangika noinima oyo ina i pitikilwa moNamibia.
Okamatyona (19) ka kwatwa po molwa edipao lomunamido 57
Opolifi moshitukulwa shaMusati oya kwata po omumati womido 19, mekwatafano lefyo lomusamane weedula 57 ou va ti e li tuwa a xulifa mohambo omo vali hava longele aveshe.
Oomeme veli momateelelo oveli omhinge nomangabeko ewalanda mEenhana
Ovakainhu ve li humbata hava di kewalanda loshipangelo Eenhana va ti inava hafela efiku olo va tulilwa po oku kosha oikutu yavo.
Aanafaalama ya shololithwa koluteni
Nonando omvula oya tegelelwa okuza moshiwike sha zi ko, sho kwali kwa tengenekwa kutya otayi loko, sigo oompaka omapya oga kukuta.
Ovakainhu otava kengelelwa unene keendudu doipupulu
Ovakainhu ova ninga oihakanwa yokutulwa mokatoo keendudu nohava kanifa omaliko avo unene tuu oshimaliwa, hashi pitile moku ningilwa omatilifo koonamunganga ovo vehe shi voshili.









