Adolf Kaure Aiǂnû-aos, Namibiab ǁHûidi !Nans (ECN) dis, Elsie Nghikembuas ge ge mî, nē !Nans ge N$26 miljunsa ǁanǂgāsaben ǁgau!nâs !aroma 2025/2026 marikurib !nâ ge māǂui. !Kharu ge kurigu !nâs ge ECNsa ǁanǂgāsabena ǁhûidi ǂnamipe ǁgau!nâs !aroma ǀhûhâsigu ǂnûiǂgādi, aiǁgause Namibiab ǂNûiǂgās Demokrasis dis (NID) khami ge ūhâ i, hîa ǁHûidi !Nansa ǀhûhâsigu ǁgau!nâdi ǀkha...
Languages
Tsandis tsî Omugulugwombashes daob ge ǂhanusise ge ǁkhowa-amhe
Auleria Wakudumo Ministeri, Sîsengu tsî !Nari!oabadi dib, Veikko Nekundib ge ǂhanusise ǁnā daob hîa ge ǂgaoǀkhādi !oa a !gâi!gâi!nâheb, ǀkharisi Daob 3633 hîa Tsandis !garo!āba, Omugulugwombashes !garo!ās ǀkha Omusati ǀkharib !nâ ra !hûǁareba ǂoa ge wekheb di Donertaxtsēs ai ge ǁkhowa-am. Nekundib ge mîsa !oab ge nē daoba !norasasiba !naris !nâ hā-ū, tsaraba ǀoroǀoro tsî...
Ouministeli wouhaku otau ka kuta ovanailonga omayovi
Auleria Wakudumo Minista wouhaku nonghalonawa Esperance Luvindao okwa shivifila Ovanamibia kutya ouministeli otau ka kuta ovanailonga ve fike po 2 000 omo eemhito 1 713 tadi ka pewa ovanailonga vomoipangelo no 337 otadi ka pewa ovanailonga vomeembelewa mouministeli. Minista okwa ti eshi osha pondolwa eshi epangelo le va wedela ko eemiliona N$185. Moshimaliwa omu, ouministeli...
Opena otai teka pokati …ovashangi kapyoko muAfrica va tumbalekwa
Auleria Wakudumo OAfrican Authors Recognition Award, hano oshivilo shokudimbuluka nokuyandja omapapa kovashangi dingi muAfrica osha yandja omapapa kovashangi dingi Olomakaya mOngwediva. Omukulunhuwiliki wehangano olo Victoria Haihambo okwa holola kutya eshi oshi li oshikando shotete oshivilo sholudi la tya ngaha tashi ningwa moNamibia. Ovakufimbinga ova dja koilonga ya yooloka ngaashi Ghana, Nigeria, South Africa, South Sudan,...
Desemba la fika …Tate Buti nomangalo ape
Taimi Haihambo Teeleleni Mumbangala, a shivika nawa mowela nedina Tate Buti, okwa etela ovakwashiwana vaNamibia oalubuma ipe, i va mwenyeke muDesemba. Oalbuma yeengalo daTate Buti yedina ombululu, oi na eengalo o-23, nongalo yaxuuninwa koshivalo oi li koshi yedina “ Olungus”. Umwe womovasapoti vaTate Buti, Victor Josef oo a pwilikina oalubuma okwa ti omateleka aTate Buti...
Eendjila adishe okOhakweenyanga puDesemba
Auleria Wakudumo Omukunda Ohakweenyanga moshitukulwa shaShana otau ka kala u na oudano nomangeshefelo okodula okudja mo19 fiyo 21 Desemba neudo pokapale kavo komukunda pEeholongo. Etanga nomangeshefelo okwa lukilwa mwene womukunda waHakweenyanga, tatekulu Daniel Kayili. Ohali ufanwa Tatekulu D. Kayili Christmas Cup Tornament. Umwe womovakwateli komesho votournament , Pombili Katangolo okwa holola kutya neudo etango ola kwatelwa...
Kapwa li mwali ta tumbu mukwawo …Aagundjuka yaNamibia ya dhenge Egypt mekopi lyuuyuni lyohoki
Hilma Nalupe Osipana yaalumentu ye li kohi yoomvula 21 muudhano wohoki oya ningi ondjokonona mOlyomakaya sho ya sindana oshikando shotango mekopi lyuuyuni ndyoka lya li koIndia. Namibia okwa dhenge Egypt ookoola 4-2. Esindano ndika olya simana mondjokonona oshoka osho oshikando shotango Namibia ta sindana mekopi lyuuyuni lyohoki, shoka tashi ulike kutya osipana ndjika yaagundjuka oya...
Uukansela okutula ombunda moshihwa – Presidente
Omupresidente gwoshilongo Netumbo Nandi-Ndaitwah okwa kumagidha aaleli aape yiikandjohogololo osho wo yomalelo goondoolopa, ya longe nuudhiginini osho wo nuuyuuki. Nandi-Ndaitwah okwa kumagidha ngaaka konima Swapo a sindana momahogololo ga li ko momasiku 26 gaNovomba nuumvo oshilongo ashihe. “Ka longeni mwa itula mo opo mu lundulule onkalo yoshigwana shoka sha tula eyinekelo mune no ku mu...
Nombili nombili …mayola waNgwediva a lekela ovakalimo
Taimi Haihambo Ongwediva – Mayola wodoolopa yaNgwediva Tarah Shalyefu okwa ti omafiku aye a xuuninwa okukala mombelwa, nokulela elelodoolopa laNgwediva ongamayola osho e ya pexulilo. Shalyefu oo a kala nokulelela odoolopa yaNgwediva oule weedula nhano okwa ti, olweendo laye lokulela odoolopa ola li liwa, nolietifa eenghono shaashi okwa kendabala lela okulonga nokweeta exumokomesho, osho yo...
Iikondombolo ya li ehete
Ignatius Nambundunga WINDHOEK – Momahogololo goshiwike sha zi ko omwa li onkalo yaNankali kohi Nangombe kombanda miikandjohogololo oyindji moshilongo, moka oongundu dhopapolitika dha li tadhi ningi shanamutango okulela iitopolwa osho wo oondoolopa. Nonando iizemo ya kala ya yooloka mpano naampeya, ongundu tayi pangele yoSwapo oya li ye shi pondola okuyangata po iikandjohogololo ayihe 46 miitopolwa...









