Charles Ndeumane OSHAKATI – Omunyekadhi gwoshilongo shaNamibia omutiyali Penehupifo Pohamba okwa gandja omayambidhidho gomakende gomeho kaantu ye na uulema woshipa oku pitila mehangano lyoku nkondopeka aaselekadhi noothigwa dhomukithi gwoHIV/AIDS, OEWONA. Aantu yena uulema woshipa oku za koombinga dha yooloka dhaNamibia oya gongala mEtitano lya zi ko mOshakati opo ya taambeko omayambidho gomakende gomeho ge li...
Languages
Oonyala dhaNdaitwa odha yela – Namandje
Charles Ndeumane ONDANGWA – Oshilyo shopolitburo oshowo ocentral committee yoSwapo Sisa Namandje okwa ti omuulikwa gwomahogololo gopaupresidente gwongundu ta yi pangele yoSWAPO Netumbo Nandi-Ndaitwah oku na ondjokonona yopapolitika ya yela ye oha longo moshili nuuyuuki nomolwaasho aantu ye mu inekela. Namandje okwa popi ndhoka moshigongi shoSwapo shoka sha li mOndangwa mOlyomakaya. “Uunake wa uvile Netumbo...
Saǁaes ǀhûhâsib ge ECD senters ǀkha go ǁāǁāhe
BRAVO – 100 xa a !nāsa ǀgôaron hîa !nonasa xu !nani kurin ǁaegu hân, ǂkhawusa khaohâ kaisa ǀhûhâsib, Bravos hîa Mpungu ǁhûi!nâǂharis, Kavangob Huriǂoas !nâ ǁgoes din ge nēsi ǂgaoǀkhāsa !harib ai hâ !Oega ǀGôana Omkhâis Sentersa (ECD) ge !khō!oa. Nē senters ge Langman Tame Early Childhood Development Centre ti ǀgui a ǂansa tsî ǂhanusise...
Namibiab ôa-ams !hao!nāsib tsî ǀumisa !ûi!gâs dis
Tuuda Haitulab, museums omkhâis mâisab ra mîsa !oas ge !hao!nāsi ǂhunumâsiba ra ǁgauǂui ǁgauǁgaun di oahā-ūhes ǁîn di ǂhunuma !hūgu ǁgasa, ǁaruhā-ūs ǀguisa ǁgau tama hâ, xawe ǁnāti ī !ēs gagasise tsî sorosise ǂurus dis tsî ǁkhawa sa !hao!nāsib ǀkha !hūǁaresa ra mā. Haitulab ge Museumdi !Gaeǁares Namibiab dis tawa omkhâisens mâisase a sîsenxa. ǁÎb...
ǂHanub ge sâuǁkhāsib omkhâis !nâ ǁguiǂgāsen hâ – Shiimib
OSHIKUKUS – Mariǁhōn ministeri, Ippumbu Shiimib ge ra mî, ǂhanub noxopa ǁîb ǁguiǂgāsensa sâuǁkhāsib ǀomkhâis Namibiaǁîn dis ǂnamipe ūhâsa, ǂharugun ǁgauǂuidi !nâ-ū. Shiimib ge nēsa ǁîba gere ǂnûǁkhaeba mâisa-i !nâ-ū ǂhanuǁî ǁkhowa-ams, !nonaǁ-î !nās ase ge ǂnāǁnâ Oshikukus Kurikorobe ǂHarugu ǁGauǂuis tawa, ǂoa ge wekheb di Denstaxtsēs ai nēsa ge mî. Nēti ra ūhâhe ǂharugub...
Opolitika ha ngaashi ya kala miilongo yaAfrica… Ongundu ta yi pangele moBotswana oya kanitha omahogololo…Aanawino mopolitika ota ya ti sha faathana otashi vulu oku ningwa moNamibia
Charles Ndeumane Ongundu ndjoka ya pangela konyala uule woomvula 60 moBotswana oya dhengwa momahogololo gopaupresidented. Iizemo yomahogololo miilongo oyindji yomuumbugantu waAfrica ota yi ulike kutya opolitika miilongo yaAfrika ota yi ende ta yi lunduluka naanawino miikwapolitika ota ya ti sha faathana ota shi vulu oku ningwa moNamibia. Ongundu ta yi pangele yoBotswana Democratic Party (BDP)...
Oikundaneki inai pitikwa okukundaneka oibofa yeteyo leehombo …Eteyohombo la ninga ombilixa – Amoomo
Auleria Wakudumo Metalululoveta lipe kombinga yeteyohombo, oikundaneki itai ka pitikwa vali okukundaneka oibofa yeteyohombo loohandimwe. Etalululo lipe la pita ola holola kutya oikundaneki otai dulu okupatululilwa oshibofa shoimbuluma ngeenge ya andjakaneke ouyelele wanakutula mo eindilo leteyohombo kakele kouyelele wanuninwa omapekapeko, wa pamba olopota yoveta, ile ngeenge oikundaneki ya pewa oufemba komhangu. “Oohandimwe navo inava pitikwa...
Ovadali va tunga eengulu dopaungoba noudindoli
Auleria Wakudumo Minista womauyelele nomakwatafano opaungoba okwa patulula ongulu youdindoli, ongulu ya nuninwa oungoba osho yo ongulumambo kofikola yopedu Suiderhof, Etinhe mOvenduka. Eengulu oda kosha oshimaliwa shi dule N$800 000. Eengulu oda tungwa moshinanena, da tulwa oilongifo yopaife, mwa kwatelwa oipelende itoka. Efiku olo tuu olo, Theofelus okwa patulula yoo eengulu nhatu da wedwa po, osho...
NHE ta tungile oshiwana omalukalwa kondado yopedu
OMUTHIYA- Ehangano lokutunga omaumbo loNational Housing Enterprise ota li shi endifa nawa okutungila ovanhu omalukalwa kondado i li pedu. Omupopiliko woNHE Mutonga Matali okwa popya ta ti ove li pyakidila nokutunga omaumbo 30 modoolopa yaMuthiya moshitukulwa shaShikoto. Okwa weda po ta ti omaumbo otaa tungwa kongushu yoshimaliwa eemilliona N$6.5. Opoloyeka yokutunga omaumbo oya tamekele muMei...
Ka kwa li ehole ovanhu tava fi ondjala… Oshiwana tashi li li Chief Shooya
Oshiwana shomoshitunda shaUukolonkadhi ota shi hokolola elenga linene Chief Daniel Shooya kutya omuleli kwa li ehe hole ovanhu tava fi ondjala moshitunda shaye. Chief Shooya okwa xulifa momafiku 31 October 2024 keumbo laye komukunda Oshika moshikandjohoololo shaNesi. Okwa xulifa mepupi lomido 101. Shooya okwa wilika oshitunda shaUukolonkadhi okudja omudo 1985. Oshiwana osha hokolola noluhodi tashi...









