Auleria Wakudumo Ouministeli womidingonoko, eefuka nomapashiono owa holola kutya otau ningi omakwatafano noikondo ya yooloka okutala moule omukalo wokuxulifa po elongifo loikwanailona oyo ihai dulu okulongululwa. Oikwanailona imwe oyo ihai longifwa oikando ya koya pushimwe ongaashi oumunino hava longifwa okunwa, eenguto neefoloko deenailona naikwao, oyi i li imwe oyo ouministeli wa hala i kale itai...
Languages
Ta kala mokakuma shaashi a kwata okamatyona onghonga …Vati okwe ka hekela oN$200-00
Andreas Weyulu weedula 39 ou vati a kwata okamatyona keedula 17 onghonga okwa anyenwa omhito yokulifutila mo modolongo. Okwa holoka momhangu yamengestalata waNdangwa onghela. Oshibofa shaye osha undulilwa komafiku 11 Novomba 2025 nelalakano ku ningwe omakonakono omoule. Mvula vati okwa kendabala okumweneka okamatyona eshi e ka hekeleka noshimaliwa shoN$200. Oshiningwanima eshi vati osha ningwa muJanuali...
Ofikola: Nomokufu ounona otava ende momeva
Ovanafikola hava fikola kofikola Shingunguma Primary School otava ende momeva pefimbo loutalala opo va dule okufika keetundi. Omukulunhufikola pofikola Shingunguma Primary School, Grace Musheko okwa ti osha nyika oshiponga eshi ovanafikola tava ende momeva pefimbo eli loutalala u li metifa molwaashi otashi eta ovanafikola va kwatwe koshidu. “Otwa didilika ounona vamwe ve li meendodo dopedu...
Exuliloshivike loingangamifi …vahamano va tulwa moipandeko
Auleria Wakudumo Opolifi oya didilika omwaalu woibofa i na sha noingangamifi ya li ihapu unene mexuliloshivike omo ovafekelwa mwa kwatelwa ovakainhu va tulwa moipandeko. Omupopiliko wopolifi, Deputy Commissioner Kauna Shikwambi okwa holola kutya opolifi oya tula ovanhu vahamano moipandeko eshi va hangika nepangwe. Umwe womwaavo va tulwa moipandeko omukainhu weedula 54 koAroab, oo a hangika...
Omakonaakono medipao lopOnhuno otaa twikile
ONHUNO – Oshibofa shomupolifi Sergeant Dimbulukeveni Namhila weedula 43 ou vati a dipaela omushingi wololi peinda lopolifi pOnhuno, osha undulilwa komafiku 17 Juni opo ku ningwe omakonakono omoule. Omukulunhu wopolifi moshitukulwa shaHangwena Commissioner Ottillie Kashuupulwa okwa ti natango omakonakono moshibofa eshi otaa twikile. Okwa ti Namhila okwa li a holoka momhangu yamengestalata kOhangwena momafiku3Junimolwashikando oshitivali. ...
Omukulupe (81) e limangeleka
Auleria Wakudumo Omukulupe weedula 81 okwa xulifa eshi vati e limangeleka. Oshiningwanima eshi osha ningilwa momukunda Mutjokotjo moshitukulwa shaKavango West mexuliloshivike. Nakufya okwa tongololwa oye Michael Ekanga, omukalimo womomukunda Mutjokotjo. Omupopiliko wopolifi moshitukulwa shaKavango West Raimbert Muronga okwa koleka oshiningwanima eshi. Otaku hokololwa olutu lomukulupe le lituwa meengodi kovakwanedimo ovo va shiivifila opolifi oshiningwanima osho. ...
A lya onghaku ndele ta eta oshiponga
OSHAKATI – Omulumenhu weedula 30 okwa kwatwa po eshi vati a faduka po opolifi ndele otuwa yaye tai ke lidenga motaksi omo mwa monena ovanhu vatatu oiponga. Oshiningwanima osha ningwa Osoondaxa kEkuku mOshakati efimbo longula. Omukulunhu koshikondo shokukonakona oimbuluma moshitukulwa shaShana omupedukomufala Fredrik Ndjadila okwa hokolola ta ti omulumenhu woToyota okwa li a humbata oinima...
Ouministeli wouhaku wa tameka newapaleko
Auleria Wakudumo Ouministeli wouhaku nonghalonawa owa tameka oshikonga shokuwapaleka oipangelo noupangelo vashona oshilongo ashishe. Minista wouhaku, Dr Esperance Luvindao okwa holola kutya oshikonga eshi otashi ka tulwa moilonga koitukulwa aishe moshilongo. Oshikonga otashi kala nokuningwa meemwedi nhatu keshe. “Eshi otashi ningwa okukwashilipaleka kutya oipangelo osho yo oupangelo vashona moshilongo ova kwatela po oukoshoki noundjolowele opo...
Namcols ge 100 xa a !nāsa sîsenaona sîsenǀûs ǁaeb ǀoa tama hîa ge sîsenǀû kai
Namibiab Kollege !Gaugaba xu hâ ǁkhāǁkhākhâidi (Namcol) dis ge ǂgā-amdi hîa ǂhanuo!nâ sîsenǀû kais dīǀgaugu tsî ǁnā 100 xa a !nāsan hîa sîsenǀû kaihes di !ân di ǁkhâkorobe !khō!oamaride mātare tama is din xa !oahe hâ. Nē sîsenaon ge mîǁguisa ǁaeba !khōǂgā hâ ǁnâuguxoaǁguigu !naka gere sîsen. Nē mâsib ge nē tsâǀkhāsa sîsenaon ǁaegu kai...
‘ǁKhawa !gâiba !oa unus ge ǁkharaba ǁgui-aihe tamasa’
ǀHaob ain ge 13 898 !khōsabena !gâi!gâba ge ǀama, Namibiab !Khōsaben !Oabas (NCS) di mûmûsa sîsenǂuib ai a !gao!gaosa ǁkhawa !gâiba !oa unus proxramgu hîa 2017 xu !Hoaǂkhaib 2025 dib kōse ge !khoega xu. Nē proxramgu ge ǂguro ge hâ i ǁkharab ai a !gao!gaosa dīǀgauga xu ǁkhawa ǀhûhâsib !nâ tsūdīga xu !howa-oasen hâ khoets...