Languages

Home Languages
Goma!narib ge Zambeziba ra hîgaga
Post

Goma!narib ge Zambeziba ra hîgaga

KATIMA MULILOS- Zambezi ǀkharisi mûǂamaos, Dorothy Kabulas ge ǂâiǂhansensa ge gowaǂui, !hūǂgâ-amdi tawa ra hâ goma!narib ǂnamipe tsî Namibiab tsî ǁîb ǁanǁare!hūgu ai ǂgansa ge dī, in nē danasa ra !khāǂoa mâsiba ǀhûǁarebese !kham!oa. Kabulas ge mîsa !oan ge 2024/25ǁî marikurib !nâ 184 ûitsamaxūn !narib di !nae!khaide a !nurisa. Nēs ge 614 gomana !khōgā hâ,...

Omusatib ge ǂûna ǁawoǁawosa aimâi hâ
Post

Omusatib ge ǂûna ǁawoǁawosa aimâi hâ

OUTAPI- Omusatib ǀkharisi mûǂamaob, Immanuel Shikongob ge ge mî, !hū-omkhâis ministeris ge ǂguina ǁîs ǁgūtsâdi ǀkha a sī!nâ !khaisa, !gōsase ǁgam-i !aroma a ǂhâbasa xūna sī-ūs, ǂgaoǀkhāsa !harib ai !hanaba sī-ūs tsî ǂûna aitsama !hanabasens ǂgaoǂgaodi ǀkha ǀkharib !nâ !gâi ai!gûsa dīs tsîna.  ǀKharisi mûǂamaob ge nēsa !Nuri-oas ǀkharib ge sī!nân dis gowaǀîs hîab ǂoa...

Braziliab tsî Spain hâkha ge Namibiab enerxi!âba ra ǂkhâ!nâ 
Post

Braziliab tsî Spain hâkha ge Namibiab enerxi!âba ra ǂkhâ!nâ 

Namibiab di !auga!hūsi !hûǁare-aon ge nēsi hoa ǁaegu xa ǀgaisase ǂkhâ!nâs !aroma go ǂherexa, ǁnāpakha Spaini tsî Braziliab hâkha ǂoa ge wekheb di Donertaxtsēs ai texnise huiba mās mîmâisa ge dīs khao!gâ. Texnise huib nî !khōǂgās ge hurib !gamma xu oli-e ǂgaeǂguis ǁawosasiba mās tsî sîsenǁares ǁkhawa a sîsenūhe ǁkhā enerxib tsî ǁgammi ǂnamipe. !Hūǂnûǁkhaeba-aokha,...

Oimbuluma mOshana oya shuna pedu
Post

Oimbuluma mOshana oya shuna pedu

Ngoloneya woshitukulwa shaShana Hofni Iipinge okwa ti okuudite etumba molwashi oimbuluma moshitukulwa shaye oya shuna pedu paife mokufafanifa nomudo wa pita. Okwa ti oimbuluma oya shuna pedu neepelesenda 12% osho tashi ulike kutya opolifi otai longo nondjungu okukandeka oimbuluma moshitukulwa. Edi ngoloneya okwe di popyaEtitano pefimbo kwa li ta yandje omushangwahokololo kombinga yonghalo yomoshitukulwa shaye....

Sikolo sa Sangwali sifumana lituso za miyaho
Post

Sikolo sa Sangwali sifumana lituso za miyaho

SANGWALI – Sikolo sa Sangwali sesi kopanyize litopa nesifumani neulo ya miyaho ye minca kuzwelela kwa kampani ya Namibia Fish Consumption Promotion Trust (NFCPT) cwalecwale. Hala neulo ki makilasi amalalu, muzuzu wakubuluka libyana, ni muyaho wakamaiso ona ni lika kaufela. Zeo kaufela neli yahilwe kasinyehelo ya masheleñi alika lule ni likiti ze myanda yelobañwi (N$1.9...

Masholi balikomu bangundunganya Zambezi
Post

Masholi balikomu bangundunganya Zambezi

KATIMA MULILO – Mubusisi wa sikiliti sa Zambezi Dorothy Kabula ufitisize pilaelo hala busholi bwa likomu kwamiseto, mi nakupile naha Namibia ni linaha zeli bukaufi kubeleka hamoho kulwanisa kunanuha kwataba yeo. Kabula naize lipiho zabusholi bwa likomu zelikana mwanda kazemashumi alobapeli kazene neli bihilwe mwasilimo sa 2024/2025, kutisa sinyehelo ya likomu ze myanda isilezi kazelishumi...

Ovangwediva va pewa eenhele dokutunga
Post

Ovangwediva va pewa eenhele dokutunga

Taimi Haihambo ONGWEDIVA – Elelo lodoolopa yaNgwediva mekwatafano noNational Housing Enterprise ova twa kumwe mo ku tukulila ovakalimo vaNgwediva eenhele dokutunga omaumbo dili 260. Eenhele edi da nuninwa ovamoni voiyemo yopokati naayi ini ni odili kolukanda tali ifanwa Efidi.  Mayola wodoolopa yaNgwediva Taarah Shalyefu okwa ti ovanhu ava unene hava tungilwa omaumbo oludi e li...

Oimbuluma yahapupala mOmusati
Post

Oimbuluma yahapupala mOmusati

OMUSATI – Ngoloneya woshitukulwa shaMusati Immanuel Shikongo okwa ti itashi ulike efano liwa eshi omivalu doimbuluma da londa pombada neudo. Edi Immanuel okwe di popya Etivali pefimbo kwa li ta ningi evilikilo loshitukulwa. Okwa yelifa ta ti omwaalu woimbuluma ya longwa neudo moshitukulwa shaye mwa lopotwa oimbuluma  ouli  po475, ta ti owa londa pombada mokufafanifa...

Namibia naEU va twa oukuni kumwe moproyeka yoimuna kEtunda
Post

Namibia naEU va twa oukuni kumwe moproyeka yoimuna kEtunda

Auleria Wakudumo  Epangelo laNamibia melongelokumwe noEuropean Union (EU) ova patulula pambelewa onhele opo tapa ka tungwa oshiunda sheengobe koshikunino shepangelo kEtunda. Opoloyeka ei oina ongushu yoshimaliwa shi fike peemiliona N$78.9.  Oshiunda eshi otai ka kala hai dulu okukala eengobe di fike pe-1 000. Osha nhuninwa okukwafela ovanaimuna unene vokomikunda opo vaha ende vali oinano ile okutwala...

Ounona 33 000 mOshana hava pewa oshimaliwa kepangelo 
Post

Ounona 33 000 mOshana hava pewa oshimaliwa kepangelo 

Epangelo ohali yandje omakwafo opashimaliwa kounona veefiye naava ve li moluhepo vomoshitukulwa shaShana ve li 33026. Edi oda popiwa kungoloneya woshitukulwa shaShana Hofin Iipinge pefimbo kwa li ta yandje omushangwahokololo kombinga yonghalo yoshitukulwa shaye mEtitano. Iipinge okwa ti epangelo, oku pitila mouminiteli woukashike kookanhu ota li endifa nawa opologalama oyo yokuyambidida ounona veli momhumbwe. Okwa...