New Era Newspaper

New Era Epaper
Icon Collap
...
Home / Omukalo gumwe gwokulongela kumwe muundjolowele watulwa miilonga

Omukalo gumwe gwokulongela kumwe muundjolowele watulwa miilonga

2024-06-24  Correspondent

Omukalo gumwe gwokulongela kumwe muundjolowele watulwa miilonga

Paulina Ndalikokule

 

Epangelo mEtitatu olya tula milonga omukalo omupe moka ooministeli ndatu tadhi kalongela kumwe oku hwepopeka uundjolowele, moku ungaunga niiponga yopaundjolowele hayo holoka pokati kaantu, iinamwenyo osho wo omidhingolongo.

Oshinyangadhalwa shika otashi ka kala miilonga okuza momumvo 2024 sigo omo2028.

Uumisteli wuundjolowele nonkalo nawa, uuministeli wuunamapya, omeya nomatulululo gomavi, osho wo uuministeli womidhingoloko, iihwa nomapashiyono otawu ka longela kumwe moshiinima shika.

Minista guundjolowele nonkalonawa Kalumbi Shangula moshipopiwa she poshiindingili okwa ti oku totapo omutengenekwathano tagu ithanwa Tripartite One Health National Strategy ngoka otashi holola onkatu yasimana yontango moonkambadhala dhelongelo kumwe oku kwashipaleka uundjolowele waantu, iinamwenyo nomidhingoloko.

Shangula okwa ti epangelo olya tula po oshimaliwa shivule poomiliona N$4 mokukwadhela omutengenekwathano ngono kehe omvula. “Shika otashi ti kutya muule womvula otatu ka longitha oomiliona N$ 16 200 544, iimaliwa mbika ota yi longithwa oku kondjitha uupyakadhi moshinima shika miikondo mbyoka ta yi kampumbwa ekwatho nookondo oshowo miinyangadhala yetotepo lyopolohalama yopashigwana yoku longekidha uukolele wuli megameno.  

Ta ti oshinima shika otashi kwathela oku kondjitha omikithi ndhoka hadhi taandele okuza kaantu-inamweno nomidhingoloko ngaashi omandabi, omikithi hadhi pitile miikulya ndhoka tadhi tsikile oku kala uupyakadhi uunene kuundjolowele, onkalo yaantu osho wo omahupilo.

Shangula okwa ti iilongo oyindji ohayi longitha omukalo ngoka gumwe guundjolowele oku tunga po oonkambadhala dhokulongela kumwe, mokukondjitha uupyakadhi wopaundjolowele.

Shangula okwa ti iikumungu yomikithi ominene ohadhi etwa unene koombakiteli noolopota oya uulika kutya oopelesennda 75 dhoombakiteli dhaza kiinamwenyo ohadhi etele aantu omikithi.

Ta ti Namibia ota kondjitha uupyakadhi weshendjo lyonkalo yombepo ndjoka ta yi shiningi oshidhigu oku kaleka po uundjolowele pokati kaantu niinamwenyo wuli nawa. “Iinima ayihe mboka ngaashi iiyamakuti tayi tembudhwa, uukolele waantu, iinuma tayi tembudhwa, osho woo onkalo womidhingoloko otayi gwedha kuupyakadhi mbuka. Omikithi ondhindji ngashi omikithi dhekondo nelaka, nomikithi hadhi eta koongupa otwe dhi tsakaneka olundji moshilogo,” Shangula a ti ngaaka.  

Shangula okwa indile omauministeli ngoka gatatu ga longele kumwe go gadhane onkandangala onene mekalekopo lyuundjolowele opo iinyangadhala mbyoka taya lalakanene yi tse. “Elongelo kumwe olya simana oshoka oshinima shika osha kwatela mo iikondo oshowo omahangago gayooloka,” Shangula a ti ngaaka.

Minista guunamapya Calle Schlettwein poshiindingili okwa ti uuministeli we otawu ka gandja uunongo notseyo kombinga yuundjolowele wiinamwenyo shoka ta shi kakwathela oshilongo mokuhuma komeho opo yavule oku kondjitha omikithi uupyadhi muundjolowele.

“Omukithi gwocorona ngoka gwali uupyakadhi uunene kaantu, ogwa taandelithwa koshinamwenyo, onkene etotepo lyiinyangadhalwa yokukondjitha iiningwanima ngaambika otali kakwathela, a ti ngaaka.

Ta ti osheetwapo shoka otashi ka nawapaleka onkalo yaantu iinamwenyo oshowo omidhingoloko noku hwepopaleka oshilongo unene tuu ngele tashiya kuundjolowele.

ndalikokulep@gmail.com


2024-06-24  Correspondent

Share on social media