ǂKhariro ǀoroǀorosa sîsenosib !gôab !nâ – NSAs

Home National ǂKhariro ǀoroǀorosa sîsenosib !gôab !nâ – NSAs

 ǀAEǁGAMS – Namibiab sîsenosib !gôab ge ǁaupexa 0.6 persentgu ǀkha ǁgôaxa hâ 2016 ai-i ge 34 persentgu ai mâ isa xu 2018 ai 33.4 kōse ge ǁgôaxa. Nē !nurib ge Ôa!nâdi Xenerali Alex Shimuafenib, ra mîsa !oab ge sîsenosiba “kaise ǀgapi” Kavangob Aiǂoas, Keneneb, Omahekeb tsî Zambezib hâgu !nâ. Shimuafenib hîa a Sîsenǂuira Dana, Namibiab Ôa!nâdi ǂNûiǂgās (NSA) dib ge ge mî, ǁnā !nurigu Namibiab Sîsengu !Âb Ôa!nâdi xa ge ǂoago wekheb Donertaxtsēs ai māǂuiheb ge ǂoago kurib Taraǁkhumuǁkhâb tsî ǂNūǁnâiseb hâkha ǁaegu ge dīhe. !Nuribab gere ǂanǂan soab aib ge Shimuafeniba ge mî, ǁgūbadi nē ôa!nâdi dis ǁaeba xu ǁaeb ǀkha ra hâ ǀkharaǀkharasigu sîsenmās ǂharugub !nâga mā NSAs di ǀaweǁguigu tsî mîǁguiga ūs ai hâ. Nē ǂans ǀhaoǀhaos ge sao rana xu hâ; sîsenmās ǂnûiǂgādi ǂansa ūhâs tsî ǁkhāti sîsen-e ūhâ khoen tsî sîsenosib mâti ra ­ǁgausens tsîna. “Sida ge omaridi ai ôa!nâde ra !gao!gao !hūb a ǂhabase. ǁKhāti da ge ra gangan 94 persentgu xa a !nāsa khoen ge a !ereamsa,” tib ge ge mî tsî ge ǀaro Namibiab !hūǁîn di !ereamoas nē ôa!nâǂhawegu dis a ǂkhîǂkhîsa !khaisa hoa!hūbaisi ǂgaoǀkhādi !oagu. ǁÎb ge ai!â ge mî, ôa!nâ-aosis di mûba xuts kara kō, o-i ǀguis khami ī mûmûsa ǀkharaǀkharasi-i tsîna 2016 !nurib tsî 2018 dikha ǁaegu hâ tamasa. ǂKhamkhoesib sîsenosib !gôab (15 kurina xu 34 kurin din) ge 2018 !nâ 46.1 persentgu ǁga ge uri 2016 !nâ 43.4 persentga xu, nausab 19sa xu 34 kurin kōse hâ ǂkhamkhoen sîsenosib di !gôaba 44.8 persentgu ai mâ hîa. “Mûmûsa ǂharos hâ tarekhoesib sîsenhōs !nâ, 2016 ais ge 318 615 ai mâ isa xu 2018 !nâ 364 234 ai ge māse, xawe i ge aorekhoesib !nâ kaise ǂkhariro ǀomkhâis ǀguisa ge hâ,” tib ge gere ǁgui!ā. ǁÎb ge mîs ge aorekhoesib sîsenga ūhâs !gôab ge 358 270 ai 2016 ai mâ i tsî 2018 !nâ 361 508 kōse ǀgui a ǂharosa. !Aruǀîb ge Shimuafeniba ge mî, !nurib ra ǁgausa !oab kai !gôab !hūb ǂkhamkhoen (34.9 persentgu) diba sîsen-i, ǁgau!nâs tamas ka i o ǁkhāǁkhākhâi-e ūhâ tamasa.