!Khōdana-aob ge SADCs ǀkharisi parlements di ai!gûs ǀkha a ǂkhîǂâixa

!Khōdana-aob ge SADCs ǀkharisi parlements di ai!gûs ǀkha a ǂkhîǂâixa

Moses Magadza

!Haosi ǂNûs !Khōdana-aob, Peter Katjavivib ge ǁîb di ǂkhîǂâixasiba !gâi ai!gûs hîas Afrikab !Khawagas Omkhâisens ǀHûhâsib Parlements ǀHûsa (SADC PF), SADC ǀKharisi parlememts !nâ dawa!khunis !nâ ra dīb ǀkha ge gowaǂui. 

Katjavivib ge dâb âba ge !khō-oa ǁoa i, ai!gûs nēti ī gaxuse !âuhe hâ SADCs parlements ǂnamipe ra dīhes xa, ǁnāpab ge !nubu gowaǀîsa SADCs !Nans Parlements ǂNûsa ǀgūǁae 149ǁî !Hū!nāpe-Parlements !Gaeǁ-ares (IPU) di ǀHaos tawa, Genevas Switzerlandi dis !nâ gere gowaǀî soab ai. 

Katjavivib ge ǀAeǁgams !nâ mâ dana beros SADC PFs dis di !Khōdana-aob ase, ǁaupexa disi kuriga kaise ǀgū sîsenǁareba SADC PFs ǀkha ge ūhâ i, tsî ai!gû ra !gâi sîsenǂuiba gere !hara, ǀguitimî tsîs ge nē ǀhûsa 1997ǁî kurib !nâ Malawib !nâ a ǂnuwihes khao!gâ. 

“ǁNāsa xu da ge o da ra ǀgai o ǀgais ǀguisa ra dī,” tib ge mî tsîb ge SADC PFs di ǀomkhâis, ǁguiǂgāsens tsî sîsenǁareb SADC ǁani !hūgu dis xa ge !aromahesa gere ǀgonǀgon!gao. 

Disiǀgamǀa SADC ǁani !hūgu ge ge ǁNâuguxoaǁguiba ge xoa!gao, ǂâi!nâǁguisa SADC Perlementsa, SADCs di ǂNûiǂgāse !khō!gâs disa. 

Nē disiǀgamǀa ǁani !hūgu ge ǂgaoǀkhās hîa !nona hakaǁ-î!âb (12) ǁani !hūgu nîuguxoaǁguiba xoa!gaos dis ai ra dīǀoaǀoa, hîa 11 ǂKhoesaob 2024 dis ai ge ǀoasase a sîsenxasa. 

ǁGūtsâdi, ǁnā ǁani !hūgu ha nē ǁnâuguxoaǁguiba ge xoa!gao tama iga !hoadans dis ge a -axa-ūhe, tsîs ge ǁnā-amaga ai!gûs SADC parlements ǂnûǁkhaebas disa “!gâi!gâb hîa da hoada a ǂnīsa-ai ǁkhāb  ase ī.” ǁÎb gere ǀgonǀgon!gaos ge, ǀgui!nâxasib tsî sîsenǁareb mâ !âsa SADC -ǁani !hūga ǁgoaǂuide oresa hōbas !nâ ra ǀhurusa. 

ǁHao-aonab ge gere ǂgaoǂgao!nâ in ǁîn ra !oaba khoen di ǁkhorega aimâi. 

Nē 149ǁî IPU ǂNûs ge Katjavivib di ǀuniga ǂnû ge isa, !Khōdana-ao tsî Danab Namibiab ǂnûǁkhaebas dib ase, nausab ge a mî, ǂhanusiseb nî SADC PFs ǀaokhoena !goaxa a 56ǁî ǀAweǁguib ǂNûs !Âb hîa Livingstones, Zambiab dis !nâ, 8-15 Hôasoreb 2024 dis ai hâse is tawa tawede ǁnāxūse. 

“Aiǂhanuba te i ge ge ī nē-e nau-e xu ǁkhāǁkhāsen tsî ǀhûǁ-arebese ai!gûsa ǁgūbasa,” ti mî tsîb ge Katjaviviba ǁhao-aona -ǁîn di khoexa!nâsib tsî sîsenǁareb !aroma gere gangan.