Kurikorobe nî ūhe sâǁaeb ge nēsi a ǂgaoǀkhā ǂhanub sîsenaon !aroma

Home Languages Kurikorobe nî ūhe sâǁaeb ge nēsi a ǂgaoǀkhā ǂhanub sîsenaon !aroma

Sîsenao-i xa xoahe hâ

ǀAeǁgams-Kurikorobe ra māhe sâǁaeb tsēde nî ūse is ge nēsi hoa sîsenaon ǂhanuba ra sîsenbab !aroma a ǂgaoǀkhā, ǂHanub Sîsenaon Ôa!nâ!nans (PSC) ga ǁîs aoǁguiga a mātoas khao!gâ. !Gāsa ge !khais ge ǂhanub sîsenaon ǁîn di kurikorobe sâǁaeb tsēde sâ tama hâsa ǂhanusi ǁgaragu ǂgaoǀkhāsa !oa tsî ǂgui tsēde ra ǀhaoǀhaobasensa, tib ge Tuyakula Haipingeb, !nakaǂnôa permanende sekretareb, ǂGuro Ministers Beros !nâba ge mî. “Nēs ge Sîsengu ǂHanumas !nâ a ǁguiǂuisa ǁgaragu ǀkha ra !omgu,” tib ge Haipingeba ge mî. ǂHanub Sîsenaon Ôa!nâ!nans ge ǁîs di aoǁguib !nâ ge mā-am ǂHanub Sîsenaon nî kurikorobe ǁîn di sâǁaeb tsēde ǀoasase sîsenūsa ǁîn di sâǁaeb ga a ǀoao. “ǀGonǀgon!gaos ge ǀgaisase ǂgaoǀkhāsa ǁaeba nî kurikorobe sâs ai hâ,” tib ge Haipingeba noxopa gere mî. Khoen hîa ǂhanuba ra sîsenban ge ǁîn di sâǁaeb tsēdi hîa ǁguisa ǁgaragu !nâ a xoaǁguisade ǂâibasenbahen hâse sîsenū tama hâ tsî sîsenǀûs kurinan kara sī!nâ ǁaeb ain ǀnîsi !nāsa marisa ǁnāpa xu a hōǁkhā ti ra ǂgom, xawe ǀams ai si !hausens ǀkha ra ǂnû ǀnîkhamikō !gôab tsēdi ǀguidi !aroman marisa a hōdawa ǁkhā xui-ao. ǁNā-amagas ge ǂHanub Sîsenaon Ôa!nâ!nans aoǁguiba !gāsase ge aoǁgui tsî ram î, sîsenaon hîa ga ǁîn sâǁaeb tsēde kurikorobe sîsenū tama in nî ǁnā ­aeb ga !kharuo, o tsēde ǂoa!nâsa ǀguis khami ī mādawa-am-i ose. Xaweb ge noxopa ǀnî !âba a ǂgâxa-ūsa î-i sîsenao-i hîa nē tamas ka ion au !aromas !aroma sâǁaeb tsēdi â-e go sîsenū tama-i-e sao ra !nani ǁkhâgu ǁaeb !nâ nēsa dīǀoaǀoa. Nēs khao!gâ ga sîsenūhe tama i tsēdi ge nî ǁnābē, tib ge Haipingeba gere ǁgui!ā. Kō!gâhe tama ǀhaoǀhaosa kurigu !kharu hâse sâǁaeb tsēdi hîa 31 ǀKhūǁkhâb 2018 dis kōse hâdi ge sîsenao-i di sîsenǀûs ǀkha nî mātareǂuihe. “Nēs ge ǁnā-amaga kaise a ǁgariǁgarisa sâǁaeb tsēdi nî 1 !Hoaǂkhaib 2018 disa xu ǂōrisase kō!gâhe tsî khoena ǁaeb ai tsēde nî sîsenūsa,” tib ge Haipingeba ge ǀamǀam.