Mbumbab UNDPsa !oa: Huisenūxūna mā tā awemās ǀguis dī

Mbumbab UNDPsa !oa: Huisenūxūna mā tā awemās ǀguis dī

Linea Dishena

!Hūb di ǁÛb, Nangolo Mbumbab ge !auga!hūsi ǂnûiǂgāde ge ǂgan, ǁîdi di ǂâis hîan !hūgu di ǂgaeǂgui ra ǂhanuga ǀawemās ǀguis ai di ǂâisa ra ǂnûi !khaisa nî ǂhâbasa huisenxūn khoen ǂhâ hân ǀkha huis !oa dawasa. Mbumbab ge khoexa!nâ saris hîas ge !Hûǁaresa ǁAedi Omkhâisens Proxrammi (UNDP) !aroma Namibiab !nâ ǂnû¬khaenba-aose hâ, Alka Bhatiasa !Hūb Oms ǁga ūhâ i saris !nâb ge !Hūb di ǁûb, Nangolo Mbumbaba ge mî, ǁaeb hîa da nēsi ûi!nâ hâb !nâ di !auga!hūsi ǂnûiǂgāde !hūgu ūhâ ǁgoaǂuide ǂanǂui tsî ǁîn !aroma oresa hōsa ǀhû¬ǁarebese nî ôa-am !khaisa. ”Hoa !auga!hūsi ǂnûiǂgādi ge ǀawemās !aroma hoaǁae ǂhomisase ra mâ …’Nē-i ge nēti nî dīhe tsî nau-i ge nauti nî dīhe ti ra mîse’… Hoan ge a !gâi, xawe da ge hoada nî UNs khoeda dīǀgaub !naka ministerise tsî ǂgaeǂguira ǂhanugu ase xūn !hūǁîn nî mû tsî tsâkhā ǁkhān ai ǂâisa ǂnûi tsî tā xoamûb ai mâ xūn ǀkha ǀgui ga toa,” tib ge ge mî. Ai!âb ge !Hūb di ǁûba gere mîs ge, ǀnî ǁaega di !auga!hūsi ǂnûiǂgāde !hūga hōǁkhāgu a ǀkhuwimaridi ǂnamipe ra ǀawemāsa, xawe i ge ǀgui khoe-i tsîna ǀkhara hui-e mā tama hâ, ǀkhuwimaris ose. “A da huigu re! ǀawemādi ǀkha ǀguis ose, xawe ǂhâsigu âda nî oresa hōba xūn ǀkha,” tib ge gere ǀgongon!gao. Bathias ge Mbumbab mîde !khō!gâ tsî ge mî, ǁ¬în Namibiab !nâ ra dī sîsengu ǀkhan mûmûsa ǀkharakharasiga ra hā-ū ǂgaosa tsîn UNDPs projekn ǀkha sao ra koro kurigu !nâ ǁaupexa N$727 miljunsa nî ǂgâxa-ū !khaisa. Ai!âs ge Bathiasa noxopa gere mîs ge, UNDPs nēsi Ministeris ǂNamipeb !ûi!gâs, Haiǀgoms tsî !Narisarimas dis ǀkha !nani projekdi ai ra sîsenǀhaosa, aiǁgause Kuneneb tsî Cuvelai !ākha ǁgam-i mâsiba mûǂams ǂnamipe. Nē projeks di ǁkhāsib ge N$145 miljuns ai ra ǀnōhe, nau korodi 16 ǁgamamde oms ai a !ammâisa hîa. “Sida !hūb proxrammi Namibiab !aroma da ūhâb ge, nē !hūb di !hū!nāsi omkhâisens ǀaweǁguigu ǀkha a !hûǁ-aresa. Sida ge !nāsase ministeridi ǀkha ǀgui !oa!ū nē dīǀgauga ge sîsenǂui,” tis ge ge mî. – Nampa