[t4b-ticker]

Namibiab ommās ǁgoaǂuis

Namibiab ommās ǁgoaǂuis

 ǁHawos hîa ǀguitsē !amku om-e ūhâbasens dis ge ǂauna Namibiaǁîn !aroma sī!nâheǁoa ǁhawos ase ī, ǁnāpan N$1.7 miljun khoen ǀguina N$1 miljun maris ǂganǀgaub omsa a ǁkhāba amaga. 

Nē ǁgoaǂuisa sa îbe ra khao-oa kai mâsib ge kai!ādi ǁgan noxopa !hūǁîna koman ga ama tsî !gâi ûiba hōs ǁga ra doeǂoaxa ǂkhari!ādi tsî !garo!āde xusa. 

Nē khoen ge miljundi !nâ ǁanais !aroma hoa !gao!gao ǂhâsigu ǀkha ǂhomitoasa tama !hū!âdi ai ǂnaumaidi !nâ ra ǁan. 

ǂNaumâi ǁ-anǁguigu !nân ge  67% khoena kai!ādi !nâ ra hâ. 

ǀGūǁaes ge ministeris, Kai!ā tsî !Garo!ā Omkhâisens disa māǂui hâ i !nurib !Hū!nāsi Ommās Xoaǁguib 2023ǁî kurib dib !nâ a !khōǂgāsa ǂans ge nēsa. Ommās di ǀgaisa ǁgoaǂuisa oresa hōbas aseb ge, Kai!ā tsî !Garo!āisens ministeri, Erastus Uutoniba !âǀhuru-aon ai ǂgansa gere dī, ǂhanub ǀkha !khō!omgusa nē ǁgoaǂuis ǂhanub xa ǀguri dīhōhe ǁkhā tide amaga. 

Uutonib gere mîsa !oan ge ǁguiri-aona ǀō-aisa !ēsa ǂhanub ǀkha !âǀhuru-aose !khōǁôagu tsî !gâiba !oa unus ǀkha. 

“Sada ge ǂhanub, aitsama mâbasen ǂnûiǂgādi tsî ǀguiǀguibe khoen ase hoa ǂandi tsî huisenxūna ǀhaoǀhao tsî ǁîb hoan xa ǀgaisa ǁgâiba ra mā ǁgoaǂuis hâ!nâ da a ǁ-aeb dis, !amǂgāsa ǀhûhâsigu hîa-i mâ khoe-i hoa-e !khai-i hîa-i ‘oms’ ti ra ǂgaisa-i ūhâ!nâba ǁawoǁawobasa,” tib ge ge mî. 

Uutonib ge mâsib, aiǂhomitoasa !gao!gao ǂhâsigu ǀkha !hū!âdi di !nubusib tsîna ǀgaisa ǁgoaǂuis hîa ommāsa ra !khom!nâs ase gere ǁgauǂui. 

Hōǂgādi di ǀguitikō-o!nâsib ge ǂhabase ǂapaǂoahâ ǀgâsib, sîsenosib tsî ûiǀgaub !nâ hâ ǀguitikō-o!nâsiba ai!âb ǁga ra ǁgâi tsîs ge ǂauna tama marin ǂhanub dina nē mâsiba oresa hōs ǁgoaǂuis !nâ ra tsâ. !Gôakhâigu NSAs 2023ǁî kurib digu, noxopa dītoasa tamagu !oagub ge Namibiaba 3.3 miljun ǁ-anǂgāsabena ūhâ, ǁîna xun !khare!âb dina kai!ādi di !nâ ǁ-anhâse. 62.4%gu !hūb a ǂhabase hâ omaridi din ge N$5 xa a ǀoro ǁkhâkorobe hōǂgāsa ūhâ hîa ǁîna kaise kaise a ǂam hōǂgās !âb !nâ ra mâisa. 

Namibiab Omaridi Hōǂgādi tsî Māǂuidi Ôa!nâdi (NHIES), 2015/16 kurib dis ge ra ǁgau, ǁaegubǀnōb omaris ra ǁkhâkorobe N$1 500 tsî N$4 500 !khō!oasa, nēs ge ǂkharirose khâihâ 2009/2010 kurib !nâ i ge N$1 300 tsî 2 873 ai mâ is khao!gâ. 

Nēpa ra ǁnā khoen ge N$57 000 tsî N$168 000 ǀkhuwimaris hîa 7.5%gu hāǀaro ra marisa 20 kurigu !nâ nî mātaretoahesa ra ǂgae om-i ǀgui-e sī!nâ ǁkhā. 

!Hū!nāsi Ommās ǂNûiǂgās (NHE) ge ǂhôamāǂuin !nâ gere !nurihesa !oa, 1993-î kurib !nâs ge -ǁîs daode a ǀhui-amsa xu 21 545 omdi ǀguide omhâ tsî 300 000 mâǂoahâ omdi !nubusiba dītoas ǀgaisa ǁgoaǂuis ǀkha ǂnôa.