[t4b-ticker]

Namibiab tsî Botswanab !hūǀgoras ǁawosasib ge ra !gâi

Namibiab tsî Botswanab !hūǀgoras ǁawosasib ge ra !gâi

Albertina Nakale

Aron Mushaukwa

KATIMA MULILOS – !Auga!hūsi !gaeǁ-aredi ministeri, Peya Mushelengab ge ge mî, ǂkhîǂkhîsa i a !khaisa, hoa!nâ-aixa ǁawosasib mâsib Namibiab tsî Botswanab hâkha ǁnaetisa !hūǀgoras tawa mûmûsase !gâise ra ai!gûsa tsîb ǁkhāti ǂkhîǂkhîxa sîsenǁareb tsî ǁanǁare-aosis mâsib tsîna ai!gû rase ra !harahe !khaisa. Mushelengab ge nē ǂanǂansa ǂoa ge wekheb di Donertaxtsēs ai Katima Mulilos tawa ǁ-îb di sao!gâgura saris hîab ge Botswanab !auga!hūsi ǁhōn kurisab, Lemogang Kwapeb ǀkha ūhâ is tawa ge dī. Nē saris ge ǁkhāti Zambezi ǀKharisi ǀAwemā!nans tsî Kasanes !nâ ǁgoe Chobe ǀKharisi !Nans hâra nî ǁgâuguxoaǁguiba xoa!gaos tsîna ge īǁkhā kai. 

Kurigu !oeden ge !kharaga ǁgoaǂuina nē !hūǀgoras ǂnamipe danasa gere ǀhōǂui, ǀhûhâsigu hîa Namibiab tsî Botswanab ǀkhākha ai ǁan hân gere hoaǁae ǂkhîb !nâ ûiǁares tsî !gâiba !khōǂgā hâ sîsenǁareba !oa ǂgaoǂgaohese. 

Nē ǁnâuguxoaǁguib ge, !hūǀgoras sîsenǁareba ǀgaiǀgais ai a !ammâisa, 8ǁî ǂHanumās, !Hūǀgora ǁNâuguxoaǁguib dib hîa nē ǀgam !hūkha ǁaegu a ūheb ǂgaoǀkhās !oagu. !Âgu nēs !naka ra tsâǀkhāhegu ge ǁawosasib, !gamǂuis tsî hîgagas ǀgoragusa kurus ǂnamipeb ǁuib tsîna. 

“Nēs ge ǂâibasen tama hâ, hoan nēsi !gomsio!nâse ra !gû ti, hân ge noxopa a ǀnîn hîa ra īna. Mâsib hîa hoan xa a tsûsab ge, ǁanǂgāsabena !aob !nâ nî ûise isa tsî ǁkhamasa ǂnamipeba nēs xa !aromahesa, ûibagus a ǀkhai!nâse. Nē khao!hūb !nakas ge ǀhûǁarebese da hoa !hūkha ǂnûǁkhaeba-aon ǀkha ǂkhîǂkhîsa oresa nî hō tsî !gâi !hūǁanǁare-aosisa nî ûiǂuisa,” tib ge Mushelengaba ge mî. 

Ai!âb ge ministera ǀgūǁae ge a !khō!gâhe ǀHûǁarebese Khoexa!nâ-!Khamdi ǂnamipe ǀHûhâsiga  ǂAnǂans Dīǀgaugu nē ǀhûhâsigu !hūǀgoradi !nâgu dis ǁgas tsîna ge ǁnaeǁgau. Nē hōhō!nâdi ge 8 xu 16 ǂKhoesaob 2024 dis kōse ge !khoe tsî ǀhûǁarebe ǁgūbade hoa !hūkha !aroma ūhâs, oresa hōs dis ase ge dīhe. Khoexa!nâ-!Khamdi ǂNûiǂgās (CIMIC) ra ôa-ams ge, ǀhûhâsiga ǁgau!nâsa māsa ǂhâǂhâsa ǁhōn ǂnamipe, ǂgaiǀons ai mā-ams ose ǁgau!khōs, !hūǀhora!gâus, mā-ams ose !aus, tsî !apun, ǀhubuǀhubusenxūn tsî !narisaxūn tsîna ǂhâbasa lesensin ose !hūgu !nâ !nariǂgâ-ūs  hâna. 

Nē ǂgaoǂgao!nâs saridi ge Zamezi ǀkharib tsî Chobe ǀkharib Botswanab dib hâ ge dīhe tsî ǂgom!gâb tsî !âubasensa !oa, !gâina hares ǀkha nî ai!gû. Mushelengab noxopa ge mîs ge, Namibiab !gâin ǀguina ǂkhîb tsî !gâsa ǀnamgub !nâ Botswanab ǁanǁare-aon ǀkha ûiǁares !nâ ra -khoresa tsî ǀnai hâ sîsenǁareb, khoexa!nâsib tsî ǀguipa mās diba ra ǀgaiǀgai ǂgaosa.  Botswanab ministeri, Kwapeb gere mîsa !oan ge mûmûsa !gâ tsî ǂnīsa-aihe ǁkhā xūna ǀkharib !nâ ra ī, aiǁgausen nē !hūkha ǁanǂgāsabena ǁgauǁgausenǂkhanidi ǀkha !hūgoradi nē gam !hūkha didi !nâ-ū a !kharu ǁkhās khami. 

Zambezib di ǀkharisimûǂam-aob, Lawrece Sampofub ge ge mî, ǁanǂgāsaben nēsi !norasase ra tsâ !khaisa.