[t4b-ticker]

!Namiǂnûs ǁanǂgāsaben ge Åhuuhubusenxūna !khamǂuis Åkha a ǁaxa

Home National !Namiǂnûs ǁanǂgāsaben ge Åhuuhubusenxūna !khamǂuis Åkha a ǁaxa

Steven Klukowski

ǂNÛǂGOAES – !Namiǂnûs di ǁanǂgāsaben ge Ågui amsa xu ra mî, ǁîn a ǂhomisasa ÅhubuÅhubusenxūn sîsenūsa ǁnā !āsa xu Åariǂuisa. Nē mâsib xa ra ǂâiǂhansen ǁanǂgāsaben, Åawa!namn tsî !kharaga !âÅhuru-aon tsîn ge Ågūǁae ge Åhao hâ i, in danade ǂnûiÅhao tsî kō mâtin oresa nē !khāǂoa ra sîsenūs ÅhubuÅhubusenxūn disa !Namiǂnûs !nâ nî !khamǂuisa. ǁNā ǂnûs tawab nē ge Åhao hâ i khoena gere gowaÅî soab aib ge !Namiǂnûs ǂgiǂgosi Åawemā-aob, Jan Scholtza, Åhûhâsib ǁanin ai ǂgansa ge dī, in hoaǁae ǁkhowa-amsa mûdi tsî ǂgaedi Åkha hâ, nē !khams hîan ÅhubuÅhubusenxūn ǂnamipe ūhâs !nâ !gâi!gâba sī!nâs !nâ. 

“Ū re !ereamxasiba! î !nuri!gâ ǁnā khoen hîa ÅhubuÅhubusenxūna ra ǁamaxūna, Namibiab !nâ hâ ǂhanub mâisan tawa,” tib ge Scholtza gere Åawemā. ÅKharisi Åawemā-aob ge khoena ge mîba, nē ÅhubuÅhubusenxūn ǁamaxū-aon a ǁaxasa, sada ra dītsâ omkhâisa Åhûhâsiga ǁkhawa khôaǁnâs Åkha. 
ǁÎn Åguis khami ī Ågora-i tsîna dī tama hâ tarin ai nē ÅhubuÅhubusenxūna ǁamaxūsa, aiǁgause Ågôan hîa ǁîn !goaxa ǁ­aeba ra mûǂuibasenn tsîn ge nēs !nâ Åkhomhe tama hâ tsî ra ǂkhôahe. Scholtzi ge ge mî, Åhûhâsib ǁanin ǂguro nēti ī !gâi tama ǁaxasina nî mû!ā tsî !urusa ǂanǂui ǂgaosa, nēs ra ǁîn omdi, jardi !nâ ǁan hâ khoen tawas tsî ǂnamipegu !nâ ī amaga. ÅHûhâsib khoen nî hoatsama nē !gâi tama ǁaxasib !oagu khâimas kara, on ge nē khoena ǁaeb ai !nuri!gâhe tsî Åhapixasen kara hōhe, o !khōsis !nâ ūhe ­ǁkhā tsî sada ǂkhamkhoesiba gāǁōsiba xu huiǂui ǁkhā. “ÅHûhâsigu tsî ǁanǁguigu !nâ ra !ûi !nande du ge a !amǁare ǁkhā tsî ­ǁnā Ågaub ais tsîna ǂhanusib mûǂamaona hui ǁkhā,” tib ge Scholtza ǁîna ge mîba. Nē ÅhubuÅhubusenxūn ǁamaxū-aon ge !nāsase tarekhoedi tsî ǂkhamÅgôana ra sîsenū, ǁîn Åurixa sîsenna dīs !aroma. Nē ǂnûs tawa ge a mîǁguihes ge îdi nē !nôa ǂnûde !nākorobe ūhâhe tsî ai!gûsa ǂhabase Ågoraguhe. Nēpa ge !gāsase a ǂoaxa !khais ge xana-i tsî mandraxn tsîn hoan xa !nāsase !Namiǂnûs !nâ ra sîsenūhesa, tsî ǁnās Åkha Ågamsa xu !nonas kōse hâ !nae!khaide ǁkhâkorobe ra !nurihesa. Xoakhâigu ra ǁgausa !oan ge 35 khoena ÅhubuÅhubusenxūn Åkha !gaeǁaresa ūhâse !khōsis !nâ ge ūhe.