[t4b-ticker]

Ondando yomahooli gaSepetemba ya shuna pevi

Home Oonkundana Ondando yomahooli gaSepetemba ya shuna pevi
Ondando yomahooli gaSepetemba ya shuna pevi

 Uuministeli wiikwamina noonkondo ongula yOmaandaha owa ti, omwedhi nguka gwaSepetemba oondando dhomahooli otadhi shuna pevi.

Ngaashi sha kala onkalo ndjiigilile okuza petameko lyomumvo nguka, omahooli oga kala taga lunduluka unene gu uka pombanda kehe omwedhi, sha ikolela komayaluol. 

Iikando oyindji oondando odha kala tadhi londo, ihe omwedhi gwa zi ko odha kala ngaashi dha li pomwedhi gwaJuli. 

Omahooli otaga shuna pevi, okuza mEtitatu lyoshiwike shika, nopetolola tayi shuna pevi N$1.20 omanga odisela tayi shuna pevi noocenta N$0.65.

Oomwendhi mbali dha piti omahooli oga kala taga kotha N$22.28 molita gopetolola, omanga godisela gali taga kotha N$22.77 molitela yimwe.

Minista gwiikwamina noonkondo Tom Alweendo okwa ti omahooli ohaga lundululuka omwedhi kehe, shoka sha kala tashi ningwa omumvo aguhe nguka.

‘’Iiyeti mbyoka ya thiminike opo omahooli ga shune pevi oyo etompelo, omahooli nago moNamibia ga shunithwe pevi, sha ikolelela komayalulo,” ta fatulula ngaaka. 

Ta ti, kutya oondando dhomahooli odha kala tadhi londo molwaashoka oondando dhomahooli inaaga dhindwa nadho odha kala nokulonda koEurope, hoka kwa ikwatelela omatokolo gelundululuko lyomahooli.

“Opo uupyakadhi mbuka wu kandulwe po, otashi ka pula iilongo yaAfrica okumanga uukumwe kumwe okudhinda nokukondolola eyetepo lyomahooli shoka tashi ka pula oobiliona ondhindji,’’ ta fatulula ngaaka.

Ta gwedha po kutya etokolo ndyoka kali shi epu noitali ningwa pethimbo limwe, ihe otali ka kwathela egwo pevi lyongushu yondando yomahooli.

Uuministeli owa li wa kumagidha okupitila momushangwa, oomwendhi mbali dha piti kutya, oshigwana nashi kale sha ngungumana nonando oondando dhomahooli tadhi tsikile okulunduluka, kutya otaga londo nenge otaga gu pevi.

Nonando uuministeli wiikwankondo niikwamina wa kala tau kumagidha oshigwana shi hulithe po okushingitha omahooli gokoAngola, Aanamibia onkene taya tsikile okundjondjela omahooli moshilongo nokulanditha.

Uuministeli otau kambadhala oku uvitha ko oshigwana kombinga yuupyakadhi omahooli ngoka taga vulu okutula oshilongo moshiponga momukalo goku kaanitha iilonga.

Opolisi oya popi kutya omahooli ngoka taga landithwa moNamibia okuza koAngola, otaga shunitha oongeshefa dhomahooli moshilongo pevi.

“Aahingi yiihauto otaya tondokele komahooli ngoka oshoka anuwa oge na ombiliha, omanga aashingithi yomahooli moshilongo itaaya landitha we,” tayi ti ngaaka.

Ta yiti, otayi tsikile okulonga nuundhiginini okumanga mboka taya ka konda oompango dhepangelo.

“Iningwanima mbyoka ohayi holoka unene kiitopolwa yokonooli, unene mbyoka yi li koongamba,” ta yi popi ngaaka.

Ta yi gwedha po kutya kehe ngoka talongo iilonga mbyoka neshi hulithe po okukaleka ombili nelongelo kumwe moshilongo oshowo okuyanda okushunitha oongeshefa dho mahooli moshilongo monima.