Auleria Wakudumo
Omanga kuna ashike efiku limwe omupresidente mutitano aye koshipundi, ovakulukadi moshilongo ova holola elineekelo momupresidente omukainhu wotete waNamibia Netumbo Nandi-Ndaitwah.
Nandi-Ndai twah ota i mondjokonona yoshilongo oshoyo mondjokonona yaSADC onga omupresidente omukainhu wotete moNamibia nomoSADC.
Vahapu ove na elineekelo kutya elelo laye otali ka lundulula shihapu unene combing yomahepeko oomeme nounona moshiwana.
Omunawino moipambele youfemba womunhu Rosa Namises okwa ti okuna omukumo kutya Nandi-Ndaitwah otaka lela ngaashi oomeme aveshe.
Namises okwa weda po ta ti okwa putuka nainakulu naina nokwa mona nghene ovakulukadi vena oukwatya muwa wokulela nokuongela oshiwana.
“Ka kele kelelo loomeme momaumbo, paife opo lwotete hatu lelwa komukainhu wopolitika. Ohatu indile opo a tule moilonga eshongo li nene lomahepeko oomeme nounona la didilikwa moshilongo. Ta eta po eeprogramma delongo momikunda domayepeko oukwashike kookanhu,” Namises ta ti.
Namises okwati ka kele komahep eko oukwas h ike kookanhu, ota indile yo omupresidente a kondj i fe okukandula po oluhepo.
Namises okwa ti nande oshili oshikando shotete omukainhu ta kufa opoosa ya kula moshilongo, okwa itavela kutya ota ka xumifa komesho oshilongo.
“Ndaitwah otaka hanganifa Ovanamibia ominghoko da yooloka kumwe ngaashi ashike ovakulukadi tava tekula ounona momaumbo,” Namises ta ti.
Omupresidente woPan African Women’s Organisation hano evava loomeme Eunice Iipinge okwa holola ta ti Nandi-Ndaitwah okwa tulwa koshipundi kukalunga.
“Fye onga ovakulukadi mOnamibia otwa uda nawa eshi paife tuna umwe vomufye eli omuleli woshilongo. Ondi na omukumo melelo laye kutya otali ka lundulula shihapu, elelo tali kala la yooloka kwaali lovalumenhu,” Iipinge ta ti.
Iipinge okwa ti kena naana eshi Nandi-Ndaitwah a pumbwa okulundulula shaashi oinima ihapu okweyi tula nale moilonga momangela yaye yongudu yoSwapo.
Oinima ngaashi eyambule po leliko loshilongo, ounamapya nounaimuna, okukwatela po ouyamba woikwamina, oilonga, oufike pamwe, oukwamunghoko nokatongotongo oimwe oyo Nandi- Ndaitwah taka tula moilonga okuyambula po exumokomesho loshilonga.
“Oshinima twa pumbwa okuninga shapo okulongela kumwe opo tu kwashilipaleke kutya keshe umwe okwa longa ombinga yaye kutya nee omoshiwana, omombelewa ile pombada opo tu hange omalalakano aa,” Iipinge ta ti.
Iipinge okwa weda po ta t iota dimbuluka efimbo lomahoololo eshi omuhoololwapresidente Nandi-Ndaitwah a findana momusholondodo wovalumenhu vahapu.
Otushishi kutya oshitenga eshi Nandi-Ndaitwah taka pewa oshidjuu, ashike Kalunga ou emu hoolola mokati kovalumenhu natango otuna eitavelo kutya ota twikile okukala pamwe naye opo a lele oshilongo shaye pauyuuki.
Omukwateli komesho wokangudu koomeme vokomikunda oRural Women’s Assembly moshitululwa shaHangwena nomunashipundi wOmipapa Community Project Hileni Shuudifonya naye okwa ehafo eshi Nandi-Ndaitwah a teya ondjokonona yoshilongo eshi a ninga omupresidente omutitano woshilongo.
“Ondi udite ondaka kovakainhu otai ka undika paife. Ondi undite yo kutya paife ohatu ka kala twa kalelewa po keembinga nokoilyo aishe yoshilongo,” Shuudifonya ta ti.
Shuudifonya okwa ti oha kalele po ehangano olo hali popile oomeme ngeenge tashiya koipambele yedu oshoyo ounamapya nounaimuna.
“Osha fimana ovakainhu va waimine ovalumenhu mounamapya nounaimuna. Fye onga ovakulukadi vokomikunda, otwa itavela kutya keshe omukainhu okwa pumbwa okukala ena edu nokulonga oipalwifa yaye opo a shiive okupalufa ovana,” Shuudifonya ta ti.
Shuudifonya okwa ti ehangano lavo otali pula opo keshe omukainhu, unene vokomikunda va pewe ohecta imwe yedu opo va waimine ounamapya.
Nonande ovakainhu va popila vakwao, ova indila omupresidente a yuka koshipundi opo a hanganife Ovanamibia mokukondjifa ouhefike pamwe, oukwamunghoko nokatongotongo moshilongo.
-wakudumoauleria@gmail.com