Customize Consent Preferences

We use cookies to help you navigate efficiently and perform certain functions. You will find detailed information about all cookies under each consent category below.

The cookies that are categorized as "Necessary" are stored on your browser as they are essential for enabling the basic functionalities of the site. ... 

Always Active

Necessary cookies are required to enable the basic features of this site, such as providing secure log-in or adjusting your consent preferences. These cookies do not store any personally identifiable data.

No cookies to display.

Functional cookies help perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collecting feedback, and other third-party features.

No cookies to display.

Analytical cookies are used to understand how visitors interact with the website. These cookies help provide information on metrics such as the number of visitors, bounce rate, traffic source, etc.

No cookies to display.

Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.

No cookies to display.

Advertisement cookies are used to provide visitors with customized advertisements based on the pages you visited previously and to analyze the effectiveness of the ad campaigns.

No cookies to display.

Sampofu uliza mulangu hala mabulatwi a malaria

Sampofu uliza mulangu hala mabulatwi a malaria

KATIMA MULILO – Mubusisi wa sikiliti sa Zambei Lawrence Sampofu ususuelize bayahi basikiliti kuitinga fa lipiho za simubuso, ni kusebeza mabapa ni babeleki bamakete, sikiliti ha sinze simangana ni kuzuha kwa butuku bwa malaria. 

Hana abulela kanako ya kutabela lizazi la makete la lifasi Lamubulo mwa Katima Mulilo, nabulezi hala butokwa bwa swalisano ya sicaba hakuna ni butata.

Mwa liviki zetalu zefelile kapa kufita, lutalimani ni kuzuha kwa butuku bwa malaria. Kamukwaocwalo, luswanela kubeleka hamoho. Luswanela kuya kwa lipatela,” nekubulezi Sampofu.  Nafile mamela kwa sicaba kutokomela kusa pumiwa, sihulu kubao ba ipiza kuli ki ba alafi ili bana bizize “bapolofita ba buhata,” ba ba sweli kupuma sicaba. 

“Lufilwe mamela ki baeteleli ba likeleke kuli lutokomele bapolofita ba buhata – ba ba taha kuto puma batu,” nafile mamela.

“Katengo ka babuleli ba linzwi la Mulimu nekatile kwa ofesi yaka viki yefelile kuto lu lemusa za kuyanduluka kwa likeleke ze cwalo,” nekubulezi mubusisi. Sikiliti sa Zambezi simwa singanyenganye sa kuzuha kwa butuku bwa malaria, mi babeleki ba makete banze bafa lipiho zebilaeza kukala mafelo añohola 2024. Muzamaisi wa likolo la makete mwa sikiliti sa Zambezi Woito Kapumburu naize lipiho zekulubelwa kuba za malaria seli pahami kutaha fa 37 700, mi ze 11 168 neli bihilwe mwahala 9 ni 30 Liatamanyi 2025.

“Mayemo abilaeza. Lubihile ba 423 bane balobalizwe mwa sipatela mi balobañwi seba timezi kutisa cwale,” nabulezi. Naize 98.6% yababa yambula butuku bapila mwa sikiliti sa Zambezi. 

Nihaike pesenti ya mafu isiala fafasi fa 0.07%, kuankufa kwa kuyambukela kwa butuku kuimeza lipatela. Lipiho zefitelela 34 900 halibihilwe mwa silimo sa 2025 feela, tokwalo yakueza sesiñwi kapilipili izwelapili kuhula.  Kapumburu nanitifalize kuli Liluko la makete mwa Zambezi neli lemusize katengo ka sikiliti sa Zambezi hala kuzuha kwa butuku la 2 Lungu. Naize swalisano mwahala babeleki ba makete, baeteleli ba sizo ni likeleke ki ya butokwa. Lususueza sicaba kusepa babeleki ba makete, nikubona kuli basebelisa lipatela zeli bukaufi. 

Malaria ya sabisa, kono ya kona kutibelwa ni ku alafiwa,” nekuhatelezi Sampofu.