[t4b-ticker]

San ge U.S. xa marisise mâ!gâhe hâ ǀHaiǁuib proxramma xu ra domdore

Home National San ge U.S. xa marisise mâ!gâhe hâ ǀHaiǁuib proxramma xu ra domdore

Sîsenao-i xa xoahe hâ
    
Tsumkwes – United States ǂNûiǂgās !Auga!hūsi Omkhâisens (USAID) dis di !Hūǂnûǁkhaeba-aob, Dr Randy Kolstadi ge Ministeris ǂUrusib tsî ǀHûhâsi !Oabadi disa xūna ge ǀkhae Tsumkwes hîa Otjozondjupa ǀKharib !nâ ǂnôas ai nî sîsenūhese. Nē ge a ǀkhaehe xūn ge 4×4 autob tsî ǀHaiǁuiba (TB) ǂanǂuis !aroma ra dīhe !âide nî ǂanǂui masins hîa GeneXpert ti a ǂansas tsîna ge !khōǂgā hâ i tsî 17 ǂKhoesaob 2019 dis ai ge ǁkhaeǁnâhe.  GeneXperts ge ôa!nâs !â nî mā, ǂguros hîan aibe !âide nî dī-aihe, aiǁgause ǂāb khami ī xūna kai !ās di laboratoriums ǁga sîhe tsî ǀnî khami kō tsēdi tamas ka i o wekhen khao!gâ ǀgui !nuriga gere oaǀkhī hîa. Autob nēb ge khoena ǁgâudi tawa saris ǀae!khōde mās !aromas hâ sîsenaon xa nî sîsenūhe, îbe a sīhes !aroma !gomdīsa !khaigu ais tsîna ǀae-aon !aroma Otjozondjupa ǀKharib !nâ sīs !gao. Tsumkwes ǁHûi!nâǂharis ge Sakhoen di ǁan!khai tsî !gōsase ǂgui ǁangāsabena TBs xa !khōhe hâ. Dr Kolstadi ge nē kurib di Hoa !Hūbaisi ǀHaiǁuib Tsēsa tsēdīs ǁaxasiba ge ­ǁhao!nâ hâ i khoena gere ǂâiǂâi!nâ, in mâ guiǀguibe TB ǀae-ao-i hoa-e ǂhâbasa ǀae!khōs huiba mā, mâtikōsen ga !nū !âgu Namibiab digu !nâ a ǁans tsîna. Nē kurib ǂgaiǂgams Hoa !Hūbaisi ǀHaiǁuib Tsēsa tsēdīs dis ge ‘ǁAexa i ge go’ i. !Nakaǂnôa Direkteri ǀŌ-aisa Proxramgu dib, Tomas Ukolab ge ministeris di Sîsenǂui ra Direkteri, Benetus Nangombeb di soas ai nē ǀkhaeba !khō!oa tsî USAIDsa kai gangansa ǁ­îs di ǁnaetihesa huib !aroma ge mā. Haiǁuib ge hoan xa ǀgapise mâ ǁōn di ǀgui hîa khoen hîa HIVsa ūhân ǁōǂoasa ra !aromaba. Pepfars ge hoa !hūbaib !nâ kai huib ase ī HIV/AIDSa !khamǂuis !arma tsî !gōsase Namibiab !nâ ǂgui !gâi !nae!khaide ge sī!nâ. Pepfars ge US di !Hūǂnûǁkhaebas xa Namibiab !nâ !khōdanahe hâ tsî !am­ǁaresa !nans xa ra sîsenǂuihe, Jacques du Toiti hîa ǂHaitsi !Oabadi ǁHōn Beros tawa US !Hūǂnûǁkhaebas Namibiab dis, ǀAeǁgams !nâ ǂnôas tawa ra sîsenni ra mîsa !oa. ǁNāti ī ǀae-aon hîa soǀôana ra ǂhara TBsa ūhân !aroman ge ǁ­îna disi!naniǀa (1) pelde tsēkorobe ra ā, ǂurusib sîsenao-i mûǂams !naka tsîn ge ǂûna māhetoa tsî nēsa ra dī.