Sī!nâhesa !hū!âdi ge ǂhanub di ǂâi-aiǂnûis xoakhâib ai ǂgurose mâisa

Sī!nâhesa !hū!âdi ge ǂhanub di ǂâi-aiǂnûis xoakhâib ai ǂgurose mâisa

Isabel Bento

TSOAXUBAMS – ǂOa ge kurib !nâs ge Kabinetsa a !khō!gâ xoaǁguib ommās dib di sîsentsoatsoas ge nē mâsib !hū-osis diba nî oe-am, !gōsase ǂkhawusa hōǂgā-aon tsî ǂguro !nās ase ra omna ǁama khoen !aroma. 

Nēsas ge !nakaǂnôa ministers, kai!ā tsî !garo!ā omkhâisens ministeris dis, Evelyn !Nawatisesa, ǂoa ge wekheb di Wunstaxtsēs ais ge Hentisbays !nâ, Hentiesbays !Hūdi Omkhâisens Konferensisa ǂhanusise gere ǁkhowa-am soab ai ge mî. 

Nē konferensis ge !hū!âde mās !nâ a ǂhâbasa ǂans, ǀawe-ǁguigu tsî ommās omkhâisens !nâ hâ ǁgoaǂuide nē !ās !nâ tsî ǁkhāti !hūb !nâs kas hoasa ǀgoragus hâna ge !khōǂgā hâ i. 

!Nakanôa ministers ge -ǁhao-aona ge mîba, ommās tsî omkurus ǂharugub buruxa !kharagagu ǁgoaǂuin ǀkha ǂnôasa, aiǁgause omn di ǂganǀgaugu hîa ǂhâsib khoen dib xa ǁaupexa tsēkorobe ra ǂharo !gôagu ǀkha. Nē mâsib ge ge !aroma ǂgui !hūǁîn nētsēs kōse !amku omna ūhâbasen tama hâsa. 

!Hū!nāsiseb ǂhanuba ommās !aroma ǀawe-ǁgui hâ ǂgaekhâib ge, ǀhaehe rasa !oa 300 000 omdi ǀkha khaos ai hâ. Nē !gôaba xun ge 70%gu dina kaise ǂam hōǂgās !hūǁîn !âb di. 

!Nawases ge ǁkhāti gere ǂan!gâ, -ǁîn ministeris ūhâ !ereamxasib îs ǂnaumâiǁanǁguiga aiǂhomi ǁanais !aroma, -ǁanǁguigu ǁga !khuni tsî !hū!âdi !aroma kai!ādi tsî ǁanǁguigu !nâ !gao!gao !oabade aiǂhomi tsî ai!gûgaru sîsengu omkhâisens ǀhûhâsigu dis !nâ nî ǂkhâ!nâse isa. 

“ǂHanub ge nē kurib di mariǂnûiǂuis !nâ-ū ǁîb di ǁguiǂgāsens !ereamaxasiba ūs diba ge ǁgau, ǁnāpab ge kai marisa !hū!âde aiǂhomis tsî ommās !aroma a māse. 

Sida ge !kharaga ǀgauga ǂgâxa-ūs ǀkha nî ai!gû, ǁanǂgāsaben tsî !hūǁîn !aroma ǂhâbasa huisenxūn ǀkha !ā!khōmaide ǁāǁās !nâ-ū,” tis ge ministersa ge mî. 

ǁKhātis ge ge mî, hâ a maris nî ommās ǁgoaǂuide oresa hōbas hîa kai!ā tsî ǀkharisi ǀaweǁguigu, !hū!âde aiǂhomis tsî ommās omkhâis ǁ-axasigu, ministeris tsî !ā!nāsi ǂgaeǂguidi xa ra dīhen !aroma sîsenūhesa. 

Nau ǀkhāb aib ge, !hūǀgoraǂgāsa ǁkhawa kō!gâs ministeri, Calle Schlettweinna ge mî, ǁîb ministeris ǀgâsa khoen !aroma hâ projeks hîa ǂnaumâidi !nâ ǁan hân tsî ǂkhawusase ra hōǂgān  !aroma ra !gûsa !khōdana hâsa, ǁîna ǀhonkhoeisis ǂan!gâsa nî māse.