Rudolf Gaiseb
ǁGau!nâs, ǀAsa ǂâiǀgaugu, ǂKhamkhoen, ǂGamǂgamsenǀhurun, ǂNuwiǁkhāsib tsî !Hao!nāsi ǁNaetin dis Sanet Steenkamps ge ge mî, ǀgūǁae ge Maria Mwengere Sekondere Skoli hostels tawa hâ is ge ǂkhaiǂkhai!nâs ase isa !naua!noexases hosterldi ra ǂgaeǂguihe tsî mûǂamhe ǀgaugu !nâ ǀgaiǀgaisa a ǂhâbasa !khaisa, tsîs ǁkhāti !anu āǁgam-i nî hâsa ǁawoǁawo tsî ǂûn di aiǂhomis tsî sâus !nâ nî hâ ǂurusib ǁgaraga nî ǀkhamaǀkhamahe !khaisa. 125 ǁkhāǁkhāsenaon, Maria Mwengere Sekondere Skoli Hostels din, Kavango ǀkharib !nân ge ǂû!gāǂgās ǀkha !aeǁaresa ūhâse ge ǀaesen hâ i, xawen ge hoana ǀae!khōdi khao!gâ ǁkhawa ge !gâi, ministers ge ǂoa ge wekheb di Denstaxtsēs ai a ǂanǂanse.
Ministeris di ôa!nâdi khao!gâs ge a hōǂuis ge, ǀurixa ǁgam-i ge hâ-i i nēsa ge !aromasa. Ministeris !nurigu ra mîsa !oas ge nēsa ǂûn !nâ ge ǀkhai i, nausan ǀgôan gere mîsa !oa, ǀhōn hîan ge koro tsēdi !kharu hâse ge ǂûna ora!!nâse noxopab ǀaoba ra !khoese ge sâisa isa. Steenkamps tsîn ge ǁîs khāba xu mûǂams hîa hostels tsî ǂûn aiǂhomidi ǂnamipe hâs, !gōsase ǂûn tsî ǂkhari-omdise, dîsaob !naka ra mâi. Hostels di !khai!khai!nâ!nā-oms ge ǁaupexa ǀgamsa xu !nona kurigu ǁaeba sîsen tamase mâ hîa ǀnî ǁaega haiǂûn tsî !hanaǂûn di ǁgaisa ra !aroma.
Nausas nēsa nē ǂû!gāǂās !aromase ge ǀariǂuihe xawe. ǀNî ǂans hîa ge ǂoaxas ge, ǂûn ǀkha tsēkorope ra sîsen khoen 2014ǁî kurib !nâ ǀuniga ǂurusib !âide ge dīhe hâ isa. ǁKhātin ge hostels sîsenaon tsîna ǂgaoǀkhāsa ǂurusib sarana ūhâ tama hâ, aiǁgause voorskotdi, ǁharon tsî ǀgawadi tsîna, tis ge Steenkampsa ge ǂanǂan. “ǀAwoxawagu ge ǂûsâi!nâ!nā-oms !nâ ge mâ i tsî nēs kha omgurun nî ǂûihepa hâmâsa ra !aroma,” tis ge ge mî. Nausab ge nē mâsib tsîna ǁnā ge hâ !nae!khais di !aroma ǁkhās as di īǁkhāsiba xu ge ǂoa. Ministers ge ge mî, nē mâsiba oe-ams ase gu ǂhâbasa ǁkhaubas ǁgaraga nî sîsentsoatsoa kaihe, nē !nôa !nae!khaide !goaxa ǁaeb !nâ ǁkhaes !aroma !khaisa.

