[t4b-ticker]

Tarekhoedi ge !nāsa !gôab !nâ Unams tawa ǁkhāǁkhāǂuisens ǂan!gâde go hō aorekhoegu xa

Home National Tarekhoedi ge !nāsa !gôab !nâ Unams tawa ǁkhāǁkhāǂuisens ǂan!gâde go hō aorekhoegu xa

ONGWEDIVAS – Tarekhoedi ge 63.4 persentga ge dīǂui tsî aorega 36.6 persentgu ǀguiga, Universitaits Namibiab dis di ǀawas !âgu di ǁkhāǁkhāǂuisens ǂan!gâs kurikorobe ra dīhe ǁaxasib tawa. Sao ra !âgu Universitaits Namibiab dis !naka ra ǁnāgu Oshakatis, Ogongos, Jose Eduardo dos Santos tsî Hifikepunye Pohamba hâde xu ge ǁkhāǁkhāǂuisens ǂan!gâde a !khō!oa studentn di !gôab ge ǀhaob ai 794 studentna ge ūhâ i, nēpa xu di ge 504 tarekhoe i tsî 230 aorekhoe ise. ǀHaob ain ge Universitaits Namibiab dis tawa !hūb a ǂhabase hâ kampesde xu 4 401 ǁkhāǁkhāǂuisens ǂan!gâde nî !khō!oa, ǁîna xu di 2 985de a tare tsî 1 416ga a aorekhoese. ǀAwas !âgu Unams digu di kurikorobe ǁaxasib ge ǂoago wekheb Wunstaxtsēs ai Ongwedivas ǂHarugu ǁGauǂuidi Senters tawa gere !gûǁnâ. Unams di !nakaǂnôa Kanseliri Profesor Kenneth Matengub, ge ǁîb di gowaǀîs !nâ gere ǂan ǂgao, aore axagu ǀkhab mâsiba mâti ra !gûsa tsî ǀhûhâsiba gere ǁgoaǂui ib ǂan ǂgao tare-i !aroma gu aore axaga universitait !hariba sī!nâ tama ra isa. Matengub ge ǁnān hîa ge ǁkhāǁkhāǂuisens ǂan!gâde a !khō!oana gere hirihiri!nâ in ǂhanuse tsî ǂâuǀoa hâse sîsenū ǁkhāsigu, ǂans tsî !gâi ǂūsigu hîan universitaitsa xu ge a !khō!oana ǂuru Namibiaba omkhâihuis !aroma. “!Ereamxasib omkhâis Namibiabas ǂgaoǀkhāsa !harode sī!nâs dis ge sadu !omǁae ǁgoe, ǂhanub ose,” tib ge Matenguba ge mî.  Ai!âb ge Matenguba studentna gere ǂâiǂâi!nâ in hoaǁae !gâi ǂūsigu tsî tanisensa ǁîn sîsengu tsî ǀhûhâsigu !nâ !khōǀgara tsî ôa-am omkhâis ǀkha ra !gûǁare ǁaxasin !nâ ǀgui !âsa tsî ǂgōsen ǂhanuo!nâ ǁaxasin tsî ǀhôakao!narisa xu. “ǁKhāǁkhāǂuisens ǂan!gâsa !khō!oas ge !hūbaib di ǀam tamasa xawes ge a tsoatsoa sa sîsenǂgarob disa. Sadu ǁaeba ǂhâbasa !khain ai tsî ǀgau ra xūn !aroma sîsenū re,” tib ge gere ǂgaoǂgao!nâ ni. ǁKhā ǁaxasib tawab gere !hoa soab aib ge Unams ǀAwemā!nans Aiǂnû-aob, Sam Shivuteba studentna gere ǀkhoma in hoaǁae !gâi tanisens tsî omkhâi ra ǀgauga ūhâ khoen ǀkha ǀgui ǁaeǁaesen tsî nēs !nâ-ū !nū !harode ûib !nâ sī!nâ.