Customize Consent Preferences

We use cookies to help you navigate efficiently and perform certain functions. You will find detailed information about all cookies under each consent category below.

The cookies that are categorized as "Necessary" are stored on your browser as they are essential for enabling the basic functionalities of the site. ... 

Always Active

Necessary cookies are required to enable the basic features of this site, such as providing secure log-in or adjusting your consent preferences. These cookies do not store any personally identifiable data.

No cookies to display.

Functional cookies help perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collecting feedback, and other third-party features.

No cookies to display.

Analytical cookies are used to understand how visitors interact with the website. These cookies help provide information on metrics such as the number of visitors, bounce rate, traffic source, etc.

No cookies to display.

Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.

No cookies to display.

Advertisement cookies are used to provide visitors with customized advertisements based on the pages you visited previously and to analyze the effectiveness of the ad campaigns.

No cookies to display.

Sicaba sa Salambala si saba linyolwa  

Sicaba sa Salambala si saba linyolwa  

SALAMBALA – Sicaba sa Salamba ba ba pila mwa silalo sa Silumbi, mwa silalanda sa Katima ya Matakanyani basaba kuli kuzwelapili kwa linanga kuka totobeza mayemo abona acwale akutokwa mezi, hape ba akaleza kuli kuna ni ketululo hala kuholisa lico za linanga mwasikiliti. Limembala za sicaba ba ba likana myanda yemilalu baka mezi mwa siliba sa muyahi yomuñwi wamunzi. Kono babulela kuli fokuñwi siliba sa kala bakeñisa batu ba ba ñata, mi bana ni kulibelela liholanyana kuli sishekele.

“Sicaba nesi kopani hamoho kuyaha siliba. Kono nesi kalile bakeñisa kuli nesi belekiswa kibatu babañata. Nelu likile kusi zusulusa, kono nekupalile. Kanako yacwale sicaba kaufela sipilela fasiliba sene siyahilwe kimembala wasicaba kamasheleñi ahae,” nekubulezi Brian Mwezi, muyahi wa Silumbi. “Lilimo zemashumi amalalu kazene kasamulaho atukuluho, hakuna mezi mwasilalo sa luna. Kono, nebailo luzwisa kone kuna ni mezi nikulutisa kwanu kokusina mezi. Lukapila cwañi? Nekubuzize Mathews Sinkumbwa, muyahi yomuñwi wa Silumbi.

Naekelize kuli ba ba sikai babana ni masheleñi bayepile liliba, kono buñata bwa sicaba habana mezi akenile. “Haiba una ni masheleñi mwapokoto, kulukile wakona kuyepa siliba famunzi wahao. Luna ba ba sina masheleñi lupila kukupa kwa lindambo zaluna. Haufapana ni ndambo wahao ukubulelela kuli ‘hausana kuka mezi kwanu’,” nekubulezi Sinkumbwa. Nabulezi hape kuli habakoni kukala mapurojekiti amiloho kakuli hakuna mezi.

Muyahi yomuñwi, Francis Sampaya naize baikutwa kusialela mwamulaho hakutaha kwa zwelopili. “Kansela waluna ulukutiseza fafasi; hakashi zwelopili mwalibaka zaluna. Lulemuha kuli kuna ni mundandwe wapaipi ya mezi yene iswanela kutaha, kono hakuna ze ezahala. Mundandwe wamulilo wamagesi ufita bukaufi kono haluna mulilo wamagesi,” nekubulezi Sampaya. 

Hana alabela kwa manzwi amayemo asikiliti amubusisi wa Zambezi Lawrence Sampofu, kansela wasilalanda sa Katima ya Matakanyani Matengu Simushi naize kutokwa mezi kibutata bobutuna mwasikiliti. Simushi nakashelize nyazo kwa likolo la njimo. “Nihaike tiululo ya liliba ya lyeha. Likolo la njimo, mezi ni kutisezo ya mubu liluwiseza fafasi,” nekubulezi Simushi, naekelize kuli mubuso kwamuleneñi wanaha ulieha kulukulula mezi amapurojekiti, mi limembala zasicaba banyaza makansela inge isi mulatu wabona.

Sampofu naelelize makansela kupotelanga makwambuyu nikuyo zibahaza butata boba talimana ni bona. “Luno yema kakuba sikiliti, kuya kuyo bona makwambuyu ba ni kuyo bilaela za butata bolu talimana ni bona,” nekubulezi mubusisi.