Ūkhâi Namibiab ǀnûgus ǁkhāsiba

Ūkhâi Namibiab ǀnûgus ǁkhāsiba

Sîsenao-i

Dana ǁgūbadi di ǀguis, ǀHûs Duitsa ra !hoa Namibiaǁîn dis, !Hoaǂkhaib 2021 kurib !nâ ge a ǂnuwihes dis ge, Namibiaba ǂâiǂgae ra ǂharuguba ūhâ !hūb asesa tsî ǂhâbasa i karapa ǁaegumā-aose !hū!nāsi tsî !auga!hūsi ǂnûiǂgādi tsî ǂharugun ­ǁaegu nî hâse īsa. Nēs ǂnamipes ge nē ǀHûsa ǂoa ge Satertaxtsēs, 20 Taraǁkhumuǁkhâb 2025 dis ai ǁkhowa-amsa tsî hâ a ǁgoaǂuidi ǂnamipe orede hōs ai a !gao!gaosa ǁgamǁarede nî ūhâ ge i. Nē ǀhaos ge Gemeindezentrums tawa 08h30 xu 15h00 kōse nî hâse a ǀaweǁ­guisa.

Namibiab ge nēsi 104ǁî !khais ai 190 !hūgu ǁ­aegu World Bank’s Ease of Doing Business survey ai mâ. Sada !hūb ge 61 !gôaba ǂharugub ǂgaekhâib !nâ 2020ǁî ge hō, ǁnāpab Namibiab ǁaegub ǀnōb mâ!khaisa 2008ǁî kuriba xu 2020ǁî kurib kōse 91.7 ai ge ǀnōhe, tsî ǁîb hoan xa a ǂam !gôab 108ǁî !khais diba 2016ǁî kurib !nâ ge ǀnōhe tsî ǁîb a ǀgapib 54ǁî !haros diba 2008­î kurib ai ǀnōhese. Hoa !hūbaisise gu ge sâuǁkhāsiga 0 tsî 100 kōse ra ǀnōhe, 0 !gôab ǁîs hoan xa a ǂkhawusase tsî 100 ǁîs ǂoaǂamsa !harose ra ǀnōhe hîa. Nē ǁgamǁares tsî ǂgaenam!gâgus di ǁgūbas ge oresa hōsa, Namibiab sâuǁkhāsiba aisa !oa ǂhākhâisa tsî ǁnā-amaga dîde ra !âubasen, !oa!ū nî ǂhanub ǂnûiǂgādi hîa !kharaga ministeridi, marina mûǂams ǂnûiǂgādi tsî Business Intellectual Property Authority (Bipa) hâdi ǁga nî hâde.

Nē ǀhaos !nâ nî ǁhaose ge ǀnai a ǁawoǁawon ge Namibiab ǁguiridi ǀOmkhâis Omkhâisens ǀAwemā!nans (NIPDB), tsî !hū!nāsi sâuǁkhāsib !oe!ē-aokha, Rowland Browni tsî Robin Sherbourne tsîna. “Sida ra ǂgom !khais ge, ǂhanub tsî aitsama mâbasen ǂnûiǂgādi ǂhaitsi !hoaǁarede ǂhâba hâsa, mâti da namibiab !nâ ǂharugusa nî supu kaisa, nēsis ­îsa Business Ready (B-Ready) ti ra ǂgaihe tsî mâ sîsenanǂuibas Namibiab ǀnûguǁkhāsib ai a ūhâ ǁkhās tsîna ǂanǂuisa. ǁKhāti nēsi hâ tsî !goaxa ǁaeb arosendi hî a hâ ǁkhādi !nāmâba xu,” tib ge nē ǀhûs di aiǂnû-aob, Harald Hechta ge mî. ǀNî ǁhōn hîa noxopa nî !hoaǂamhese ge in ge, aiǁgause tare-i a dīhe ǁkhā îb !hū!nāsise tsî !auga!hūsise ǂharuguba ǁîb ǀoasasib !nâ ǂoaxa-ūhes, tsî mâti ra aitsama mâbasen ǂharugub tsî !hū!nāsiǂharugun tsîna Namibiaba omkhâisens daob ai a ǂgaeǂgui ǁkhā !khais hâna.