ǀGurihâse ǁgâusa !khōǂhomis

ǀGurihâse ǁgâusa !khōǂhomis

Rudolf Gaiseb 

ǀǀGuri ûibasens ge hoa !hūbaisise mûmûsase ra ai!gû. Nētsē, i ge Namibiab !nâ !game tama khoen di !gôaba 14 kurigu !kharu hâseb ge Namibiab ǁanǂgāsaben !gôaba kō i, !gôab ǀkha ǁ-aupexa a ǀguitikō. Namibiab !Gôakhâigu ǂNûiǂgās (NSA), 2023ǁî kurib digu !nâ ge !nurihes ge, 69.7% ǁanǂgāsaben dib hîa 15 kurina xu gapise hân dib noxopa !gameb ǀkha ǂangusa dī tama hâsa. 

Namibiab ǁanǂgāsaben !gôab ge 2 113 077 aib ge 2011 !nâ mâ isa xu 2023 !nâ 3 022 401 kōse ge ǂharo. 2011ǁî kurib !nâb ge !khare!gôab (59%) ǁangāsaben diba !game tamase ge !nurihe, ǁnāpan 2023 !nâ 2.1 miljun !gôaba !game tamase ge !nurihe hîa. ǁKhātis ge NSAsa a !nuris ge ǂnūgomas !gamegu !nâ hâ khoen !gôab ge 2011 di 7.5% xu 2023 !nâ 4.1% kōse a ǁgôaxasa. Nē ǁgôara !gôagu ǂnamipe i ge nē !âb !nâ a ǁkhāǁkhāǂuisa ǂansabe-e ge mî, nēb ǂōǂōsi tama xawe, ǀkharaǀkharasib ase nî mûhesa. Namibiab di Shaun Whittakeri, khoen ûiga tsoana tsî !oe!ās a ǁkhāǁkhāǂuisab ge New Erab ǀkhab ge ǂoa ge wekheb Donertaxtsēs ai ūhâ i dî!nâ-gamǁares !nâ ge mî, ǂauna ǀhûhâsigu !nâb ra mûsa, !gameb ǀkhan khoena !aruǀî !noe tama tsî ǁkhātib gaxuse soregub !nâ hâs !gôagu tsîna ra ǀoro !khaisa. 

Tarekhoedi tsî aorekhoegu tsîn hoan ge ǂgurose ǁgau!nâs, sîsen-e ūhâbasens tsî aitsama mâbasensa ra mâi, !gameb xa. “Nēs ge !nāsase ǁgauǁgaus ûiǀhaos !nâb ǀkharaǀkharasiba ra ǂgâxas ase ī, ǁnāpan khoena ǀkhara mûs ǀkha soregub, aitsama mâbasenms tsî omaris ûiba ra kōse. ǁNāpa i ge !nāsa ǂâisa sats ūhâ-i tsî sa ǁkhāsib ai kōs, tsî sats  tarits ase ûib !nâ mâs, sa ǀomkhâis tsî tarenats khoets ase ra sī!nâ ǂgaos ai ra ǂnûihe,” tib ge ge mî. !Hūsâuǁkhāsiba xu hâ ǁgâib, sîsenosib, tsî hōǂgādi !nâ hâ ǀguitikō-o!nâsib ge !gameba khoen !aroma marisi aib ai ǁgoaǂuis ase ība, tsîn ge nēs xa !aromahe hâse marisi ǁawosasiba hōsa ra ôa. Whittakeri gere mîsa !oa i ge ǂguros khami !aruǀî !game tsî ǀgui sorosise ǂharugus tsî ǀgôana hōsa sîsen tama hâ, !gôagu !oan !gameb !auga ǀgôana hōsa ǁnaetihe hâ tsî a ū!oasa xui-ao, !hao!nāsi ǁnaetigu tsî ǂgomdi ǀkharati ra !âubasen hîa. 

Ai!âb gere mîsa !oab ge ǂharo ra !gôab tarekhoede aitsama mâbasens dib, ǁāǁāhes tsî ǀkharaǀkharasib surigu ūhâ !ereamdi !nâb tsîna ra !aroma !gameb ai !gâbasensa. ǀGurihâsis ge ǀoms sâsasib, marisise tsî sorosise !gâi!gâna ūhâ, xawe nau ǀkhāb ai ǀguritsâsens tsî ǁaraǂuisase tsâs tsîna !khōǂgā hâ, hânats ga !gâi tsî ǁawosa khoesi !gaeǁarede ūhâ tama nî īs karao. !Kharu ge kurigu !nâb ge !gameǀgoras di !gôaba Namibiab !nâ kaise ge ǀgapi. 2018ǁî kurib !nâ di ge 1 297 !gameǀgorade ǀAeǁgams !nâ ǀgui ge dītoahe.