Omatokolo okabinete 

Omatokolo okabinete 

Auleria Wakudumo 

Okabinete oka ninga omatokolo momutumba wotete nautivali wa li ko momafiku 8 fiyo 9 Maarsa 2026. 

Omadipao a nyemateka moNamibia 

Okabinete oka holola kutya oka didilika omadipao a lundalala moshilongo oo taa kwatakanifa nomafyuululo, omananfano edu, oshoyo oinima yopamhepo nomaitavelo. 

Okabinete oka indila eembelewa, eeministeli oshoyo omahangano epangelo a katuke eenghatu ta di shikula: 

· Ouministeli woikwameni, omatembu, eameno nepopilo loshiwana opo li ninge eeprograma dehongo moshiwana, oshilanduli shoimbuluma, elongifo nai lomalodu noingangamifi oshoyo omahepeko oomeme nounona momaumbo. 

· Ouministeli woikwameni melongelo kumwe mouministeli wouhaku nonghalo nawa otau ka eta po omikalo dokukwafa paunamiti oshoyo okuxunga omwenyo kovanadolongo ovo vena ounghundi wopamadilaadilo. 

· Ouministeli womauyelele nomakwatafano otau ka tula moilonga eeprograma tadi ifanwa ‘Nationhood noNational Pride moshilongo ashishe. 

· Eembelewa, eeministeli nomahangano, omalelo opaitukulwa oshoyo edoolopa otaa ka xwaxwameka elongelo kumwe noukumwe moshilongo. 

Okabinete oka pula epitikilko opo omahangano opaumwene a kufe ombinga mounafaalama weengobe kofaalama Kehoro Sud No. 160 

Okabinete oka didilika kutya epangelo ola landa ofaalama yedina Kehoro Sud No. 160 koshi yoshikondo shomatalululo mouministeli wounamapya nounaimuna. Epangelo ola tokola kutya ofaalama ei I wedelwe opo i dule okukunwa omwiidi woimuna muhapu. 

Okabinete oka tokola yo kutya ofaalama itai ka kala metonatelo lepangelo ashike otai ka pewa ehangano lopaumwene opo li wilike nokutonatela ofaalama ei oule weedula 25. 

Okabinete oka pitika ouministeli wounamapya opo u ninge omaindilo omahangano opaumwene a hala okukufa ombinga. Ouministeli wounamapya owa pewa yo eenghono okutala nokulonga nouyuuki okutofa ehangano tali ka kala mofaalama omu. 

Epangelo ola tokola okukufa oshipambu shedu moshitukulwa shaKunene 

Okabinete oka holola kutya epangelo ola tenda ko Okoutjete Gold moKunene om otaku hokololwa mwa monika oshingoli opo omalolelo oikwamina a ha ningwe monhele omu. Etokolo eli ola ningwa koshi yokatendo koikwamina 122 (1) okatendo katitatu ko 1992 melongelo kumwe nouministeli womidingonoko, eefuka nomapashiono. 

Ouministeli woikwamina owa pitifa momushangwa wepangelo hau ifanwa ‘Gazette’ okuamena onhele ie opo iha kumwe nande okulye nokukwatafana nouministeli woikwameni, omatembu, eameno nepopilo loshiwana opo li tume ovanambelewa vetanga leameno op ova amene onhele ei. 

Etokolo la ningwa okudja mekangha lovanailonga vehangano lokuandjaneka olusheno konooli (Nored) 

Okabinete oka didilika ekangha olo la li la ningwa kovanailonga vaNored naashi la kuma oshiwana. 

Okabinete oka tokola opo ouministeli woikwameni u longele kumwe nehangano loElectricity Control Board (ECB) naNored opo veli nyike komilungu kombinga yewedelo neyambule po laNored. 

Okabinete oka oka ti omahangano aa naa hange omalalakano anhe a hololwa momatokolo okabinete. 

African Union (AU) okwa pula ouministeli wehongo, oungoba, omaudano novanyasha opowuundanekeoshoongaleleshokutalulula omufindalandu waAfrica okudja 18 fiyo 20 Mai 2026 moWindhoek 

Okabinete oka pitika ouministeli wehongo opo u ninge omutumba wetalululo lomufindalandu waAfricamoWindhoek okudja 18 fiyo 22 Mai 2026. 

Onghene, okabinete oka pitika ouministeli wehongo opo u ninge omalilongekido a weda po. -awakudumo@nepc.com.na