ǁNāti ī !gaeares hîa ǂgaeǂguira ǂhanub tsî sîsenaona ra ǂnûǁkhaeba !nandi ǁaegu hâs ge !gâin tsî tsûn !nâ ǀguipa mās di !âisa !kharuhâ tsî nē ge ǀgūǁae ǀaweǁguihe tsî xawe a ǀûhe sîsenǀûs ǂhanub sîsenaon xas xa a aiǁgaubahe.
Khoekhoegowab
Kombats ge a ǂhanub di – ǂgiǂgosi ǀawemā-aob
Otavis di ǂgiǂgosi ǀawemā-aob, George !Garab ge ǁnāti ī !hoa-ain hîa Kombats ǀgurihâ khoe-i xa a ǀhonkhoe-aihe tsî ǂhanub ǀkha !gaeǁare-e ūhâ tama ti ra mîna ra ǂharaxu, ǁnāpa-i ǀgau-e a ǀkhai ǀgurimâ khoe-i nē !garo!āsa ǁama tsî nî ǀhonkhoe kaisa amaga.
Nangolob: !Gôao!nâsib !hao!nāsi ǁnaetigu dib ge ǀâxareba
Ondonga !hao!nāsi ǂgaeǂguis di ǂgaeǂgui-aob, Fillemon Shuumbwa Nangolob ge ra mî, ǂauna ǂkhamkhoen ǀâxareb !naka ûihâsa ǁîn di ǁgûn ge a ǁnā!gâ ǁîna ǂhâǂhâsasib !hao!nāsi ǁnaetin tsî ǀumis xa mî!ābasa amaga.
ǂHanub ge Japanna skolgu huib !aroma ra gangan
Oshanab ǀkharisi ǁGau!nâs Direkters, Hileni Amukanas ge ge mî, Japanni di !hūǂnûkhaebas Namibiab !nâs ra ǀhurusa. Amukanas ge nē gowaǂuisensa, Japanni di !hūǂnûkhaeba-aob Namibiab !nâb, Hisao Nishimakib di saris, Eluwa ǁUib Skoli (ERS) ǁgab ge ǂoage wekheb Wunstaxs ai ūhâ is tawa ge dī.
Tarekhoedi ge ǂharugub ǁkhāsiga ra omkhâi
NULL
Zambezib tarekhoedi ge ǂkhôadī ra !hao!nāsi ǁnaetigu xa ra ǂâiǂhansen
Zambeziba Tarekhoedi ǂHanugu !aroma ti hâ Proxrammi (ZWR), hîa Zambezib Tarekhoedi ǂGaeǂguis Senters xa !khōdanahe hâb !naka di ge ǂgaeǀhaosa Chenais’ African ǂû!khaib tawa Katimas !nâ mâb tawa ge ūhâ i. ǂGaeǀhaos di ǂâibasens ge, ǁgamǁarede ǀhûarebese ūhâsa mâtin ǀhûhâsigu ǂgaeǂgui-aon tsî !kharaga !âǀhuru-aona
Steenkamps: Namibiab ge sorosiǁgoeǀhaos ǁgau!nâsa ǂhâǂhâsase ra !gawaǀî
ǁGau!nâs ministeris di sîsenǂuira direkters, Sanet Steenkamps ge ra mî, ǁgau!nâ-aona ǀomkhâis ân !nâ omkhâis !nâ-ūs ministerisa ǁkhāǁkhākhâitoas ǀkha !kharaga proxramga ǁkhāǁkhāsenaon ǁgas tsîna ge ǂhāǂuisa.
ǁGui-aisa mario!nâ ǂnoabas !oabadi aoǁguib … ministers ǂnoaba-aon ǂūsitanisensa ra dîsaob !naka mâi
ǂHanu-aisib ministeris ge ra ǂâi!nâǁgui, mario!nâ !oabade ǂnoaba-aon !aroma ǁgui-aisa sîsenni ase ǂnûiǂgāsa, in ǀhûhâsigu ǁanin hîa nēti ī ǂhanusi !oabade ǁkhāba tama, xawe ǀgaisase ǂhanusi ǂnoabadi ǂhâsib !nâ hâna ǂnûǁkhaebahe ǁkhā.
!Arun ge Indiaba !oa ge ǁkhana-ūhe
ǂNamipeb tsî !narisarimas ministeris ge ge !khō!gâ, hoa ǂhâbasa ǀaweǁguigu dītoahe hâsa, ǁkhaisa !aruna Indiab ǁga sîǂuis !aroma. Nē !arun ge ǂoa ge wekheb di Fraitaxs, 16 Taraǁkhumuǁkhâb dis ai Indiab ǁga ge ǁkhana-ūhe. Indiab hîa Asiab di !âb ge ǁkhawa !aruna ǁnā !hūb !nâ mâi-ai!âs di projeksa ra mûǂui, ǁnā !hūb !nân ge nē ǀō-aisa !aubǀguruna 1950 kurib !nâ a ǁōǂoas khao!gâ.
Chinese !hūǁîb di !nuri!gâhes ǂkhanin ge gā hâ
ǀKharisi ǁNâu!gâ!khaib di ǀGora!gâ-aob, Leopoldt Hangalob ge ǂoa ge wekheb Donertaxs ai ǁnā ǁhōba ǁnau!gâhe nî ǁhōn di xoakhâiba xu ge ǀari. Nē ǁhōb ge a Chinese ǂharugu-aob, Hou Xue Chengi tsî ǁîb ǀkha ǀguipa ra ǂâisāhe, Namibiaǁîb Hamutenya Hamutenya hâkha di hîa !kharaga!nâgu ǀhôakao ǂharugudi, ǁkhaubasa !aubǀgurun xūna !khōǂgā hâ. !Aromas