Khoekhoegowab

Home Khoekhoegowab
 ǂHanub ge Japanna skolgu huib !aroma ra gangan
Post

 ǂHanub ge Japanna skolgu huib !aroma ra gangan

Oshanab ǀkharisi ǁGau!nâs Direkters, Hileni Amukanas ge ge mî, Japanni di !hūǂnûkhaebas Namibiab !nâs  ra ǀhurusa. Amukanas ge nē gowaǂuisensa, Japanni di !hūǂnûkhaeba-aob Namibiab !nâb, Hisao Nishimakib di saris, Eluwa ǁUib Skoli (ERS) ǁgab ge ǂoage wekheb Wunstaxs ai ūhâ is tawa ge dī.

!Arun ge Indiaba !oa ge ǁkhana-ūhe
Post

!Arun ge Indiaba !oa ge ǁkhana-ūhe

ǂNamipeb tsî !narisarimas ministeris ge ge !khō!gâ, hoa ǂhâbasa ǀaweǁguigu dītoahe hâsa, ǁkhaisa !aruna Indiab ǁga sîǂuis !aroma. Nē !arun ge ǂoa ge wekheb di Fraitaxs, 16 Taraǁkhumuǁkhâb dis ai Indiab ǁga ge ǁkhana-ūhe. Indiab hîa Asiab di !âb ge ǁkhawa !aruna ǁnā !hūb !nâ mâi-ai!âs di projeksa ra mûǂui, ǁnā !hūb !nân ge nē ǀō-aisa !aubǀguruna 1950 kurib !nâ a ǁōǂoas khao!gâ. 

Chinese !hūǁîb di !nuri!gâhes ǂkhanin ge gā hâ
Post

Chinese !hūǁîb di !nuri!gâhes ǂkhanin ge gā hâ

ǀKharisi ǁNâu!gâ!khaib di ǀGora!gâ-aob, Leopoldt Hangalob ge ǂoa ge wekheb Donertaxs ai ǁnā ǁhōba ǁnau!gâhe nî ǁhōn di xoakhâiba xu ge ǀari. Nē ǁhōb ge a Chinese ǂharugu-aob, Hou Xue Chengi tsî ǁîb ǀkha ǀguipa ra ǂâisāhe, Namibiaǁîb Hamutenya Hamutenya hâkha di hîa !kharaga!nâgu ǀhôakao ǂharugudi, ǁkhaubasa !aubǀgurun xūna !khōǂgā hâ. !Aromas