NULL
Khoekhoegowab
ǂÛna !Hū!nāsise !hana-NNN
!Nakaǂnôa !Hūb di ǁÛs, Netumbo Nandi-Ndaitwahs ge ge mî, ǁîs ǂkhamkhoen hîa !gâi!gâibasensa !hū-omkhâis !nâ ūhân xa ra ǂgaoǂgao!nâhesa, ǂgurokam ǁaeb hîas !hū-omkhâisa ǀurixa kaisens sîsenni hîa kairakhoen tsî ǁkhāǁkhāsen-e ūhâ taman dis ǀguisa īse gere mûhes ose.
ǁKharas ǂgaeǂgui-aon ge !gôa!gâs ǁgauǂui!khaiba Witbooib !aroma Khaxatsūs !nâ ra ǂhâba
ǂGiǂgosi ǂgaegui-aon ǁKharas ǀkharib din ge aoǁguiba ge dī, ǁōǂoa ge kaptein Hendrik !Nanseb Witbooib !aromab ga !gari-aosi ǂan!gâs ǁauǂui!khaiba Khāxatsūs !nâ a ommâihe !khaisa.
Daogu ǂGaeǂguis ge !nona omde Impalilasa ge ǀkhae
Daogu ǂGaeǂguis (RA) ge !nona omde Impalilas ǁgau!nâ-aon !aroma ge ǀkhae. Nē omdi ge mâs hoasa ǀgam ǁgoe!nâ!nā-omra, ǂnû!nâ tsî hâǁae!nâs di !nā-oms tsî ǂûsâi!nâ!nā-oms hâna xu hâ. ǁGau!nâs di direktorats Zambezi ǀkharib dis ge nē ǀkhaeba ge !khō!oa.
Letshegos tsî Ongos Valleys hâra sîsenǁareb sī!nâhesa omǂnuwis !nâ
Letshego Marisâuǂgaes Namibiab dis tsî Ongos Valley omkurus ǂharugub hâra ge ǂâi!nâǁguisa sîsenǁareb ǁîra ǁaegu nî hâ tsî nēs !nâ-ū, sī!nâhe ǁkhā omde nî ǂnuwis disa ge ǂanǂan.
ǁGau!nâs hâ!nâ ǂōǂōsib ge !hui!ās ǁaeb !nâ hâ
ǂHarugu-ao tsî ǀhûhâsiba omkhâ guixase mâ albert Bertolinib ge !khâikhom tsî ra mî, s di mâsiba ǂgaoǀkhsa !harib ai hā-ūs nî !naua!noexase gowaǀîhe tama is kara, os nēsa kai ǂkhôaba a !aroma ǁkhāsa.
N$267m ge Kuneneb ǂurusi !oabadi !aroma a ǂnûiǂuisa
ǂUrusib ministeris !aroma ǀhaob ai a ǂnûiǂuisa N$10.9 biljunsa xus ge N$267 miljunsa Kunene ǀkharisi ǂurusib !âba a ǂnûiǂuibasa.
Namports tsî Antwerp-Bruges port hâra ge !gaeǁaresa go ǀgaiǀgai
Namibiab Huri-ammi !Naoǁhôas (Namport) tsî Antwerp-Bruges hîa Belgiumi dis hâra ge ǁîra !gaeǁares !nâ-ū dana!khaidi ǁNâuguxoaǁguib Xoa!gaos 2022 !nâ ge dīhes dide go gaiǀgai.
DBNs ge N$20 biljunsa 20 kuriga !nâ māǂui hâ
ǀGuitimî tsîs ge 2004ǁî kurib !nâ ǂguro !nās ase ǁîs daode a ǁkhowa-amsa xus ge Omkhâisens Marisâuǂgaes Namibiab disa (DBN) nēsis kōse N$20 biljunmarisa ǀkhuwimaridi !nâ-ū māǂuihâ.
!Nāsa xamn Zambezib din ge ra ǂnarema
ǂNamipeb !ûi!gâs di ministeris ra dītsâ ǁgūtsâdi, hâmara xamna Zambezi ǀkharib !nâ !khō!nom!noms dis ge !gâi!gâna sī!nâtama hâ.