Loide Jason Kaviveterue Virere Victoria Immanuel !Hūb di ǁûs, Netumbo Nandi-Ndaitwahs ge mîmā, î-i tā xū-e !khō-oahe, Etosha !Hū!nāsi ǀGuru!hanaba ǁkhaubas !aroma, ǁnāpab ge ǀgaisa ǀaeba !âgu nē ǀguru!hanab hîa !narisarima-aona !hūb !nâ hāsa ra ǂgaeb diga a ǂkhôas khao!gâ. ǁÎs ge ge mî, Etosha ǀGuru!hanab a Namibiab !narisarimas di ǁâǂkhō !khaisa tsîb ǁnā-amaga tare-i...
Khoekhoegowab
ǀHûǁarebese ra ǂgari-aihe !hū!âde ǁgâuǂnamis ge ǀaweǁguib !oa nî ǀariǂuihe
Rudolf Geiseb ǁGâuǂnamis, ǀhûǁarebese ra ǂgari-aihe !hū!âdi dis ge ǀgūǁae nî ǀkhara, hânab !hū!âdi ǂhanumā!âs hîa ge !Haosiǂnûsa a ǁgui-ai!âhesa, ǁnās hâ khami nî !khō!oahes karao. Nēs ge kai ǀkharaǀkharas hîa nî ǂgâxasa, nēsi hâ ǂhanusi ǁgaragu ǁgâuǂnamisa ra mā-am amaga. Nēsi 18 kuriga a sîsenxa noxpa dītoasa tama !Hū!âdi ǂHânumā!âs ge !amǁares hîa !Hū-omkhâis...
Sîsenǀûs kuriga sī!nâsa !gôasib ǀkha ǁhû!aos !aroma hâ daoǁgaub
Kaviveterue Virere Mariǁhōn ministeris ge Financial Literacy Initiatives (FLI) tsî ǂHanub ǂNûiǂgādi Pension ǂGaes (GIPF) hâra ǀkha ǀhao hâse, ǂoa ge wekheb di Donertaxtsēs ai ‘Ka-aisib ǀkha Sîsenǀûs’ (Retire Wise) ti hâ ǂkhanisa ǂhanusise ge ǂanǂan. Nē supuse sîsenūs !aroma hâ daoǁgaub di ǂâibasens ge, Namibiaǁîna nî huise isa, ǂhanuse ǀaweǁgui tsî marisise ǁawoǁawobasen tsî...
Namibiab Afrikab !nâ ra dī sîǂuidi ge N$4.7biljuns ai go sī
Namibiab !auga!hūgu ǁga sîǂuis ge ai!gû rase !gâi ǀomkhâisa ra ǁgau, ǁnāpas Namibiab ra Afrikab ǁga sîǂui xūn di ǁkhāsiba N$4.7 biljuns ai mâse. ǁÎn hîa danase nē sîǂuis !nâ ǀgaisase ǀomkhâisa ra ǂhākhâin ge ǀnoreǀuin, uranium-i, !huniǀurib, ǁaun tsî koper-i tsîna. Nau ǀkhāb aib ge !hanaǂgāb ǂûn tsîna ǀomkhâi ra ǀomkhâis !nâ !gâise ra...
Ūkhâi Namibiab ǀnûgus ǁkhāsiba
Sîsenao-i Dana ǁgūbadi di ǀguis, ǀHûs Duitsa ra !hoa Namibiaǁîn dis, !Hoaǂkhaib 2021 kurib !nâ ge a ǂnuwihes dis ge, Namibiaba ǂâiǂgae ra ǂharuguba ūhâ !hūb asesa tsî ǂhâbasa i karapa ǁaegumā-aose !hū!nāsi tsî !auga!hūsi ǂnûiǂgādi tsî ǂharugun ǁaegu nî hâse īsa. Nēs ǂnamipes ge nē ǀHûsa ǂoa ge Satertaxtsēs, 20 Taraǁkhumuǁkhâb 2025 dis ai...
ǀAsa ǂhanumās ge omde surudeb !aroma ǁamaxūhesa ra ǁkhauba
Lahja Nashuuta Nēsisa xu-i ge khoe-i di om-i tamas ka i o ǁî-i a ǀhonkhoe-ai xūna surude i hâ !khais !aroma ǁamaxūhe tide, ǀGapi ǁNâu!gâ!khaib di !khō!gâs ose. ǀGora!gâ-ao-i ge aibe nî ǁawoǁawo, surude-ao-i ǀkhara xūn hîa surudeba mātares !aroma a ǁamaxūhe ǁkhāna ūhâ tama hâ !khaisa, aiǁgause auton tamas ka i o ǀnî xūna...
RFAs ge N$371 miljuns auto lesensin di mâǂoa hâsa go xoaǁnâ
2021ǁÎ ge a tsoatsoa-ūhe ǁgamǁaredi khao!gâs ge Daogu ǂGaes !Khōdanasa (RFA) ǂoa ge wekheb !nâ ge ǂanǂan, ǁguisa ǂhanub ge ǁkhawa a kō!gâhe tsîn hoa māǂoa hâ lesensidi surudegu, !nona kurin xa !nāsa kuriga māǂoa hâna nî xoaǁnâhe !khaisa. Nēs ge ra ǂâibasen N$371 miljuns hoa ǀoro surudegu ǀhaob ais dis nî xoaǁnâhe tsîn !aruǀî...
Aore-axagu ge ǂhanub huiba ǂkhâba hâ
Zebaldt Ngaruka !URI!KHUBIS – !Huis ǀhonkhoeb, 4×4 Boys2Man !nans dib, Sidney Booisi ge ǂhanub ai ǂgansa ge dī, ǂhâbasa ǂkhâ!nâsa nî māse īsa aore axaga ǀhûhâsib !nâ !gâi ǂūsiga nî ūhâse aiǂhomis di dītsâdi !nâ. Nē !nans hîa ge 2020ǁî kurib ai a ǂnuwihes di !uru ǂâibasens ge,aore axaga huikhâi tsî !âubasensa nē hâ ǁkhâǁkhâi...
ǂHanub ge 1 500 autona ǁgonǁamaxus !nâ nî !kharu kai
Ministeris Sîsengu tsî !Nari!oabadi dis ge 1 500 auton hîa ǂhanub xa a ǀhonkhoe-aihena nî ǁamaxu. Nē auton ge ǁnān hîa 120 000km ga sī!nâ hân tsî ǁnān hîa koro kurigu xa a !nāsa kuriga sîsenūhe hân tsîna !khōǂgā hâ. Sîsengu tsî !Nari!oabadi ministeri, Veikko Nekundib ge nē ǂanǂansa ǂoa ge wekheb di Wunstaxtsēs ai...
RAs ge ǂkhamkhoena ǂan!gâs ǂhawega daokurus ǂnamipe ge mā
OPUWOS – Daogu ǂGaeǂguis (RA) ge buruxa sī!nâsa ǂoa ge wekheb di Denstaxtsēs ai gere !gâiaǂgaoba, ǁnāpas ge 278 ǂkhamkhoena ǁîn ge daokurus ǂnamipe ge hâ i ǁkhāǁkhākhâide Opuwos !nâ !gâi!gâxase a dītoas khao!gâ. Nē ǁkhākhākhâis ge Daogu ǂGaeguis di gaxu ǁaeb mûǂuib !nâ a !khōǂgāsa, ǀō-aisa ai!gûgaru projeks hîa noxopa ǁîs di ǂguro !harib...









