Epangelo otali ka fela okalambo elongifo leenailona 

Epangelo otali ka fela okalambo elongifo leenailona 

Auleria Wakudumo 

Ouministeli womidingonoko, eefuka nomapashiono owa holola kutya otau ningi omakwatafano noikondo ya yooloka okutala moule omukalo wokuxulifa po elongifo loikwanailona oyo ihai dulu okulongululwa. 

Oikwanailona imwe oyo ihai longifwa oikando ya koya pushimwe ongaashi oumunino hava longifwa okunwa, eenguto neefoloko deenailona naikwao, oyi i li imwe oyo ouministeli wa hala i kale itai longifwa vali. 

Edi oda hololwa kuminista womidingonoko, Indileni Daniel momukanda wa leshwa ponhele yaye mefiku lokudimbuluka efiku lomidingonoko moMondesa moSwakopmund. 

Daniel okwa holola kutya eshi oshi li omhangela yakula youministeli okukwashilipaleka oukoshoki nokukala noshilongo sha yela. 

“Ohatu ka indjipaleka omandoloma oimbodi medoolopa osho yo oshilongo ashishe, okuyandja ehongo loukoshoki momikunda unene koomeme novanyasha osho yo okuyandja oilonga kovakwashiwana vahapu, hatu ke shi ninga mekwatafano noikondo yopaumwene,” Minista ta ti ngaho. 

Daniel okwa holola yo kutya epangelo okupitila mombelewa yOmupresidente oya pitifa oprograma yokuwapaleka oshilongo ashishe, ya pitifwa mo2018. Okudja mo2018 ouminsteli owa kala nokulongela kumwe nomalelo oitukulwa, omalelo eedoolopa osho yo omalelo omikunda okukala tava wapaleke eenhele davo osho hashi ningwa fiyo onena. 

She likolelela kolopota yoiwana yahangana hano oUnited Nations Environment Programme, eenailona di dule peemiliona 400 ohadi ndulukwa keshe kodula. Etata leenailona odo vati oda longwa ashike okulongifwa oshikando shimwe. 

Eepelesenda 10 domeemiliona 400 odo ashike vati da longwa hadi dulu okulongifwa oikando i dule pushimwe. 

Olopota oya holola yo kutya eemiliona tadi tengenekwa 19 fiyo 23 deenailona ohadi pepwa po komhepo nokomeva, tadi twaalelwa komilonga, nokomafuta. Minista okwa ti eenailona ihadi kakeke ashike nokumonikifa ponhele inapa wapala ashike ohadi fitike yoo oundjuwo, nokulika po koimuna osho hashi ka eta ounghundi muyo. 

“Ekako loikwanailona ohali shunifa ongushu yoshilongo shetu pedu nokushunifa pedu omwaalu wovatalelipo odula keshe. Eenailona dihapu ohatu di mono komikunghulo deepate nomeedoolopa,” Minista ta holola. 

Minista okwa holola kutya ouministeli otau ka katuka onghatu osheendelela okuxwepopaleka oupyakadi wekako leenailona moshilongo. 

-wakudumoauleria@gmail.com