Customize Consent Preferences

We use cookies to help you navigate efficiently and perform certain functions. You will find detailed information about all cookies under each consent category below.

The cookies that are categorized as "Necessary" are stored on your browser as they are essential for enabling the basic functionalities of the site. ... 

Always Active

Necessary cookies are required to enable the basic features of this site, such as providing secure log-in or adjusting your consent preferences. These cookies do not store any personally identifiable data.

No cookies to display.

Functional cookies help perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collecting feedback, and other third-party features.

No cookies to display.

Analytical cookies are used to understand how visitors interact with the website. These cookies help provide information on metrics such as the number of visitors, bounce rate, traffic source, etc.

No cookies to display.

Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.

No cookies to display.

Advertisement cookies are used to provide visitors with customized advertisements based on the pages you visited previously and to analyze the effectiveness of the ad campaigns.

No cookies to display.

Lipiho ze 6000 za malaria za bihiwa mwa mazazi a 90

Home Silozi Lipiho ze 6000 za malaria za bihiwa mwa mazazi a 90
Lipiho ze 6000 za malaria za bihiwa mwa mazazi a 90

RUNDU – Lipiho zefitelela 6000 za butuku bwa malaria libihilwe mwahala Sope ni Lyatamanyi unumwaha, likwambuyu wa makete Kalumbi Shangula napatuluzi. Nabulezi zeo Lamubulo kanako yakutabela Lizazi la Makete la Lifasi mwa Rundu, mi naize kukala Sope kutisa Lyatamanyi, lipiho ze 6 147 neli bihilwe. Nombolo ya mafu ni bane batisizwe kwa lipatela iminahanya ya ñohola.

 “Bane batisizwe kwa sipatela ki 630 mi mafu ki 15 unumwaha hakubapanywa ni 287 bane baile kwasipatela ni basilezi bane batimezi ñohola. Kitaba ye bilaeza kuna, luswanela kusebeza katata kutalima butata bo ni kufukuza nombolo ya lipiho ni mafu mwanaha yaluna,” nekubulezi Shangula.

Nabulezi hape: “Mwa Namibia, malaria ifumaneha hahulu mwalikiliti zelishumi hala zelishumi kazene, ili mo mwa Kavango ya Upa, Kavango ya Wiko, Ohangwena, Zambezi, Omusati, Oshana, Kunene, Oshikoto, Omaheke ni Otjozondjupa. Luziba kuli luezize zekonahala kulwanisa malaria. Kungelela cwalo ni milyani ya malaria, mashili ‘alafilwe, kufaela mwa mandu ni kufa lituto kwa sicaba ka mungendenge wakuli Kufeza Malaria Kukala ni Na omata kuisa silimo sa 2027.”

Likwambuyu nasusuelize sicaba kupotela lipatela kapilipili basakala feela kusa ikutwa hande, kapa kubonisa lisupo za malaria ili kucisa mubili, kuopa mwatoho, butuku mwa masapo, kunjanja ni kuutwa silami, kutinguluka kwa meeto ni kutaza, hamoho cwalo ni kuikutwa kukatala. “Lueze kalulo yaluna kuli lutibele mafu atiswa ki malaria mwa libaka molupila. Lwakona kutula malaria kakulumelela ba ba faela mwamandu kukena mwa mandu aluna. Lwakona kutula malaria kakutina liapalo za mazoho amatelele ni malukwe.  Luswanela kulima bucwañwi mabapa ni mandu aluna, ni kulobala mwatasa mashili ‘alafilwe busihu ni busihu. Hamoho, lwakona kufukuza lipiho za malaria mwa libaka molupila,” nabulezi.

Likolo la makete libulela kuli mutomo no ketilwe kulumelela batu kaufela kuamuhela tukelo ya kuikola lisebelezo za makete zende, lituto za makete, hamoho cwalo ni kufumana mezi akena, moya okenile,lico sakata, mandu sakata, lilanda zende zakubelekela, ni tukuluho mwa kukungulelwa kwa tuko.