Lahja Nashuuta
Namibiab ǀAwa!namn ǀHûs ge mā-amsa tamase gere ǁamaxūhe ǀhubuǀhubusenxōn hîa N$49.3 miljuns ǁkhāsiba !khōǂgā hâna ge ūǀhana. Nēs ge !Khanni tsî Hôasoreb 2023ǁî kurib dis !nâ !hūb a ǂhabase ge ǀawa!amn xa gere dīhe ǁnāǂamdi !nâ ge ǂoaxa. ǀAwa!namn di danab, Joseph Shikongob ge ǁnā !gôaga ge ǂan!gâ, Hoa !Hūbaisi Tsēs ǀHubuǀhubusenxūn hîǀhurus !oagu hâs tsēdīs hîa 26 Gamaǀaeb dis ai ge hâ isa ǁâudīs tawa. Shikongob ge mîsa !oan ge 1 164 tsūdī-aona !khōsis !nâ ǀhubuǀhubusenxūn ǀkha !gaeǁaresa ūhâ !ûǂamn ǀkha !khōsis !nâ ǁnā ǁaeb !nâ ge ūhe.
Nē ge ūǀhanahe ǀhubuǀhubusenxūn !khōǂgā hân ge 4 031.56kg xana-i hîa N$40 315 568.70 ǁkhāsiba ūhâ i, 11 228 mandrax peldi, ǁkhāsib âde N$1 347 360 ai mâse, kokain puier-i (14.90 kg) hîa N$7 451 415 ǁkhāsiba ūhâ i, tsautsausa kokain-i (1 458,27 !ârodi) tsî ǁkhāsiba N$145 827 ai ūhâse, methcathinone-e (215g) tsî N$107 500 ǁkhāsib ǀkha, kristal theth-e (“Tik”) 25gramga N$12 500 ǁkhāsiba ūhâse, ecstasy-e (26 pelde) N$3 120 ǁkhāsib ǀkha tsî MDMA-e (2.5 pelde) N$300 ǁkhāsiba tani hâse.
Ai!âb Shikongoba ge mîs ge, !auga!hūsi khoen ge !khōsis !nâ a ūhesa nē mā-amsa tama ǂharugudi ǀhubuǀhubusenxūn didi ǀkha !gae ǁaresa ūhâse. ǁÎn ge 32 Zambiaǁîn, 23 Angolaǁîn, 14 Congoliǁîn, 6 Tanzaniaǁîn, haka Zimbabwe ǁ î n , haka Suid Afrikanern, !nona Burundiǁîn, ǀgam Nigeriaǁîn, ǀgam Batswanan, ǀgui Mozambiqueǁî-i tsî ǀgui Sudanǁî-i tsîna.
Shikongob ge ǀgaisa ǂâiǂhansens hîab Namibiab ǂkhamkhoesib nē ǀhubuǀhubusenxūn xa ra !khō!namihes dib ǂnamipe gere gowaǂuisen.
!Nāsa ǂkhamkhoen ge Shikongob gere mîsa !oa, mâtin nē ǂharugub !nâ nî ǂgâ tsî ǁamaxus tamas ka i o sîsenūs !aroma ra ǁkhāǁkhākhâihe. “Nē ǀhubuǀhubusenxūn ge ûiga hîgaga, omaride ǀgora!ā tsî ǂkhawadība ra ǀgaiǀgai sada ǀhûhâsigu !nâ,” tib ge ge mî.
“ǀGui !nāsan ga nē mâsib !nâ a ǂgâ, on ge sada ǂkhamkhoena mâtin nēpa xu nî ǂoa !khais di !gomsib ǀkha ra ǂnû,” tib ge Shikongoba ge ǀaro.
ǀGonǀgon!gaob gere Shikongoba !khais ge, ǀawa!namn ǁîn di sîsenna ǀgui ǀkhāb ai ra dī, xawes ǀhubuǀhubusenxūna sîsenūs !khams ǂnamipe, ǁkhaubas, ǁgau!nâs tsî nē khoena ǁkhawa ǂurusiba !oa hā-ūs tsîna a ǂhâbasa !khaisa.
“Sida ge skolgu, ǁgûn, ǂkhamkhoen ǂnûiǂgādi tsî !kharaga ǂgomdi ǂnûiǂgādi ǀkha ra sîsenǁare î da ǀgaisa mâ!oas gagasa ǂkhamkhoen !nâ ǂnuwi,” tib ge ge mî.
“Hā i da ǁnā khoen hîa ǀhubuǀhubusenxūn !nuis !nâ !khōhe hâna ǂkhâ!nâsa mā tsî tā ǀgora!gâs ǀguisa dī.
A da ǀguipa māse Namibiaba !nora kai ǀhubuǀhubusenxūn di !nuisa xu,” tib ge Shikongoba ge mî.