Okaanda komOshikoto otaka dulu okupalula aveshe-Kathindi 

Okaanda komOshikoto otaka dulu okupalula aveshe-Kathindi 

Auleria Wakudumo 

Ngoloneya woshitukulwa shaShikoto Sacky Kathindi okwa holola kutya oshitukulwa shaye osha yambekwa nedu lina oushosho wa wana notashi dulu okuninga shimwe shomoitukulwa oyo tai dulu oku longa oikulya oyo tai ka tukulilwa oshilongo ashishe. 

Eshi ngoloneya okweshi holola pefimbo ta yandje evilikilo loshitukulwa. 

Kathindi okwa twa omukumo ovanafaalama vomoshitukulwa opo va twikile noudiinini okukwashilipaleka kutya ova finda ondjala mOshikoto nomoNamibia alishe. “Twikileni ounamapya mOshikoto. Itamu longele ashike ovakwanedimo veni ile ovakalimo vomoshituklwa shaShikoto asjike otamu longele Namibia alishe. Oshitukulwa eshi otashi dulu okupalula Namibia alishe ngeenge otwa twikile okulonga noudiinini,” Ngoloneya ta tu ovanamapya omukumo ngaho. 

Ngoloneya okwa holola yo kutya oshikutulwa osha pondola okuyandja eembapila domadu okomukunda di dule po2 000 kelelo loshitunda shaNdonga opo li dule okuyandja eenhele kovakwashiwana. 

Kathindi okwa weda po ta ti oshitukulwa osha ninga ondjokonona eshi sha yandja lwotete mondjokonona yaShikoto eenhele 22 koikondo yepangelo ya yooloka. Eenhele edi oda nhuniwa unene eefikola moshitukulwa. 

Exumokomesho koushai 

Oshitukulwa shaShikoto osha didilika elunduluko mokuyambula po eeproyeka da yooloka ngaashi olusheno, omeva nadikwao da wedwa po momikunda. 

Okwa ti exumokomesho itali yambula po ashike onghalo yomikunda ashike otali yandje yoo oilonga kovanhu vahapu. 

Ngoloneya okwa holola yo kutya Nampower okwa andjanakaneka olusheno koikandjohololo ngaashi Eengodi, Nehale Lya Mpingana, Oniipa nOkankolo. Omu omwa kwatelwa eefikola, eengeleka oshoyo oikondo ikwao ya wedwa po. 

“Ofikola yopedu yaHedimbi oya tulwa olusheno oshoyo okapangelo kaHedimbi, eenhele nhatu moshitukulwa shaNehale Lya Mpingana, Onaluthipa oshoyo Ondjambayonghalu Combined School, eengeleka, Eengodi, Okankolo, Oniipa Etension 5 oshoyo omukunda Onandjamba. Eenhele edi oda tulwa olusheno kongushu yoshimaliwa shi fike peemiliona 14.2,” Kathindi ta holola. 

Ngoloneya okwa holola kutya oshitukulwa osha longa noudiinini okutula ominino domeva medu opo ovakwashiwana va kale vena omeva ma yela. 

Oshitukulwa osha tula ominino domeva mOnyaanya, Omuntele, Onayena nOkankolo. 

Kathindi okwa holola yo kutya eeproyeka domeva dimwe oda pya nale nokuli. Okwa ti oproyeka ya kwata eekilometa 4 mOnakahama mOmuntele oshoyo imwe yaAshingwe Vaino Nelulu mOnayena oshoyo Okakango- Onamvula B oda pwa okulongwa omanga Oshiyagaya mOkankolo nOmuntele ili peepelesenda 65 okupwa. 

Eenhele domatalele po 

Ngoloneya okwa ti oshitukulwa osha ninga oshimaliwa shi fike pomiliona N$1.2 okudja momahooli, oikulya, oshoyo movataleleipo. 

King Nehale Conservancy momudo 2024 oya ninga oshimaliwa shi dule pomiliona N$1.26 movatalelipo nomokulandifa ombelela yoifitukuti sha ningwa mepitiko louministeli womidingonoko. 

Kathindi okwa ti King Nehale oya yandja yoo ombelela yoifitukuti ili 27, mwa kwatelwa eengalangobe oshoyo ondjaba imwe. 

Ngoloneya okwa holola yo omaudjuu oo a taalelwa natango moshitukulwa shaShikoto. 

Okwatiombelewayakulayehongo mOshikoto oili mOndangwa moshitukulwa shaShana. 

“Ombelewa ei kaili ashike mOshana ashike oili eekilometa 90 kokule noshitukulwa shaShikoto. Oukokule wayo otau imbi eefikola dihapu ngaashi odo dili mOmuthiya nokeenhele dokokule dimwe okulongifa omayakulo ngeenge tashiya kehongo,” Kathindi ta ti. 

Kathindi okwa holola yo kutya oshitukulwa osha taalelwa keshongo lovahongwa tava efa ofikola molwaashi eefikola odili kokule, omhumbwe yoyeendifo okuya kofikola naikwao ya wedwa po. 

Ngeenge tashiya kouhaku, ngoloneya okwa ti ouhaku inau fika natango oitukulwa aishe yokoushai moshitukulwa shaye. 

Kathindi okwa holola yo omaudjuu amwe ngaashi omwaalu wovanyasha vehena oilonga ouli pombada mOshikoto, omahepeko oomeme nounona momaumbo, oimbuluma oshoyo onghalo yovanhu ovo va talwa ko veli konima mexumokomesho. 

-wakudumoauleria@gmail.com