ǀAEǁGAMS – !Hūǁî tarekhoedi ge !nāsa ǂansa pre-exposure prophylaxis, hîa PrEP ti ǀgui a ǂansas ǂnamipe hōs !nâ ūhâ. PrEPs ge pels hîa HIV nexatif khoen xa ra āhesa HIVsa hōsa ǁkhaubas ase. PrEps ge tsēkorobe ra āhe ǁnān hîa HIVsa hōs !aorosasib !nâ hân xa, aǁgausets sa ǁgoeǀhao-ūs ǀhōsa-i di HIVs !nuriba nî ǀūs karas, HIVsa ūhâ ǀhōsa-ets nî ūhâs kara tamas ka i o-i ǁî-e kondomma hoaǁae ǁgoeǂharugus !nâ sîsenū ǂgao tama soagu ai. Nē ǂhâǂhâsa ǂans ge ǂhaitsise ge ǂanǂanhe, Tarekhoedi Hoa!nâ-aixa ǂUrusib Hōhō!nâs Tsēs tsî Tarekhoede Dā!harode ūs Omkhâisens !Nans (WAD) di 25ǁî !naetsēs tawa. Tarekhoedi hîa ge WADsa xu kurigu !kharu hâse a domdoredi ge nē ǁâudība ai!â gere ǂoa wekheb ai, Okuryangavas !nâ mâ Senters, Sorosi !Nubusina ūhâ khoen dis tawa ge ǁhao!nâ hâ i. WADsa xu ge a domdoredi ge kaise ǀgâsa khao!hūga xu ǂoaxa hâ tarekhoedi hîa WADs gere mā omkhâisens proxramga xu ge domdore tsî ǀnîdi âde nētsē ǁîdi ûiǀgauga a !gâi!gâi!nâdi xa ge ǁhao!nâhe hâ i tsî di ge PrEP proxrammi, sams !numis tsî serfiks !numis hân ǂnamipe ǂansa gere māhe. ǁKhāti di ge asmas, ǀgapi ǀaos tsî suguriǁōs hân tsîn xa gere ǁkhāǁkhā!nâhe. Itech Namibias di ǀae!khō-aos Eucabeth Onyinkwas, ge nē ǁhao-aode gere mîba, PrEP pels hîa tsēkorobe ra āhes aorekhoegu tsî tarekhoedi hîa a HIV nexatif xawe ǀgaisa !arosassib HIVsa hōs dis !nâ hâna ra māhesa, ǁkhaubas HIVsa hōs dis ase.” PrEPs aits nî ǂnûihes ai!âts ge nî !âihe. Nē pels ge hoa klinikdi tawa mario!nâse ra hōhe,” tis ge Onyinkwasa ge mî. Ai!âs ge ge mî, nē pels khoena HIVsa hōs !oagu ǀgui ra ǁkhaubasa, xawe ǁgoeǂharugus !nâ-ū ra hōhe ǁōna ǁkhauba tama hâsa. ǁKhāti gere !gā!gāhes ge, 20 tsēdets nē pelsa ǁnāxū!nâ tamase āhâ hîa ǀguits HIVsa nî ǁkhaubahe. Onyinkwas ge noxopa gere !gāsa kais ge ǀgôan di !harib ain ǁîna nî 15 kurin xa kai tsî 35 kiloxramgu xa a !nāsa sorosi !gomma nî ūhâsa nē pelsa sîsenūs !aroma. WADs Sîsenǂui ra Danab, Salatiel Shinedimab, ge ge mî nē ge !kharu 25 kurigu !nâs ge WADsa ǂgui !gâi!gâna tarekhoesiba omkhâis !nâ a sī!nâsa.
2019-07-302024-05-07By Staff Reporter