Customize Consent Preferences

We use cookies to help you navigate efficiently and perform certain functions. You will find detailed information about all cookies under each consent category below.

The cookies that are categorized as "Necessary" are stored on your browser as they are essential for enabling the basic functionalities of the site. ... 

Always Active

Necessary cookies are required to enable the basic features of this site, such as providing secure log-in or adjusting your consent preferences. These cookies do not store any personally identifiable data.

No cookies to display.

Functional cookies help perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collecting feedback, and other third-party features.

No cookies to display.

Analytical cookies are used to understand how visitors interact with the website. These cookies help provide information on metrics such as the number of visitors, bounce rate, traffic source, etc.

No cookies to display.

Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.

No cookies to display.

Advertisement cookies are used to provide visitors with customized advertisements based on the pages you visited previously and to analyze the effectiveness of the ad campaigns.

No cookies to display.

Ziezi ya malaria mwa Zambezi …Lipiho lifitelela 11 000

Ziezi ya malaria mwa Zambezi …Lipiho lifitelela 11 000

KATIMA MULILO – Sikiliti sa Zambezi simwa ziezi ya kuzuha kwa butuku bwa malaria, mi babeleki ba makete ba bihile lipiho ze bilaeza kukala mafelo asilimo sa 2024. Muzamaisi walikolo la makete mwa sikiliti sa Zambezi naize lipiho za malaria se lifitelezi 37 700, mi lipiho ze 11 168 neli nitifalizwe mwa viki ya bulishumi ((Liatamanyi) ni viki ya 13 (30 Litamanyi) 2025.

“Mayemo atotobezi. Lubihile ba 423 bane balobalizwe mwa sipatela ni mafu alobañwi kutisa cwale,” nabulezi, mi natalusize kuli 98% yabane bayambuzi butuku bafumaneha mwa sikiliti. Nihaike pesenti ya mafu isiala fafasi fa 0.07%, kuankufa kwa kuyambukela kwa butuku kuimeza lipatela. Mi lipiho ze 34 900 neli bihilwe mwa silimo sa 2025 feela, kacwalo tokwahalo ya kueza sesiñwi yahula.

Likwata za babeleki ba makete lizwelapili kulwanisa butuku, kono Kapumburu nahatelezi kuli butata bo bu cwale ka kutokwa hande lisebeliso, butata kufita kwa libaka za mazwalelo aminañi ni kukutela kuyambula butuku bakeñisa batu ba ba lobala mwa masimu kutisa kuli ndwa yakulwanisa butuku itatafale. Kacwalo neba kupile kekezo ya ba beleki ba makete ni milyani kuli ziezi ilwaniswe.

“Libaka ze zielehile hahulu lifumaneha wiko ni mwahala sikiliti, kungelela cwalo ni Sibbinda, Sesheke, Sangwali ni Katima Mulilo,” napatuluzi, mi naize babali mwa lilimo zeketalizoho kuisa kwa halimu kona ba ba taselizwe hahulu. Balwanisi ba butuku neba kashizwe la 12 Yowa, mi batusi neba funguzwi mwa Liatamanyi. Kono batalimana ni butata bo bubalwa. 

Kungelela cwalo ni butata bwa kufumana bakuli bakeñisa ma nombolo amafoni asa lili nikusa fumaneha koba kulubelwa kuina. Kutokwa lisebeliso za kubiha linombolo nikona kutisa butata. Kapumburu naize butata kufita kokuzwalela minañi ni mahae asebelisa mezi asika kwahelwa, nizona lisiala kuba butata.

Zeo ni halili teñi, buñata bwa sicaba baswalisana ni babeleki ba makete, kuba lumelela kutatuba mandu abona, kufaela mwa madu ni kubulaya mazwalelo aminañi kufukuza palo ya minañi. “Nihakulicwalo, mazwalelo amañwi aminañi asiala asika alafiwa, sihulu milapo ye sebeliswa kisicaba kuka mezi ni libaka likelenge za NamWater za puya,” nabulezi.