ǂAm skolgu ge ǁîs hoan xa a kai marisa, ǁgau!nâs mariǂnûis 2026/27 marikurib disa xu go !khō!oa, ǁaupexa 42%ga !khōǂgā hâse. ǁGau!nâs ǂnûiǂuibahe hâ N$28 biljunsa xus ge ǂam ǁgau!nâsa N$11.8 biljunsa go !khō!oa.
Nēs ge ǁîs hoan xa a kai mariǂnûiǂuis, 40ǁî Vote!gôas hîa ǁGau!nâs, ǀAsa ǀgauga Sîsenūs, ǂNuwiǁkhāsib, tsî !Haosiǂūsigu dis !nakasa. ǁGau!nâs di direkteri, Mbumba Haitengelab ge ge mî, ǀgapi ǁgau!nâs ǁîs ǀgamǁîse a ǀgapi maris N$7.3 biljuns nē mariǂnûiǂuis dis hîa 26%ga ra ǂnûǁkhaebasa nî !khō!oa !khaisa.
Sao rases ge N$5.38 biljuns hîa 19%ga ra ǂnûǁkhaebasa, sekondere ǁgau!nâsa !oa nî ī. “!Gaoǁgui ǁgau!nâs !oas ge N$1.1 biljunsa nî ī, ǁnāpas administarasisa N$1 biljuns xa a !nāsa marisa nî !khō!oa hîa. Kaiǀoahân tsî ǀam-e ūhâ tama ǁgau!nâs, ǂnuwiǁkhāsib tsî !hao!nāsiǂūsigu tsîn ge N$656 miljunsa nî hō, tsî !omkurus ǁgau!nâsa N$614 miljunsa. Hāǀaro raseb ge ǂansa hōǂuis tsî texnoloxib !âba hoan xa a ǂkhari maris N$127 miljuns dis, tamas ka i o 0.5% hoa mariǂnûiǂuis disa nî !khō!oa,” tib ge ge mî.
ǂHanub ge 2025/26 marikurib !aroma N$24.8 biljunsa ǁgau!nâs, ǀasa ǀgauga sîsenūs, ǂnuwiǁkhāsib, tsî !hao!nāsiǂūsigu !âgu !aroma ge ǂnûiǂui hâ i.
Haitengelab ge mîs ge ǂhanub xa ǂkhâ!nâhe hâ tsî aitsama mâbasen ǀgapi ǁkhāǁkhāsens ǂnûiǂgādi, TVET senterde !khōǂgā hâse, aibe ǀnîkhamikō maride ǀnai studentn xoaǂgāsens tsî ǁkhāǁkhākhâis !aroma ge !khō!oa.
Maǂoahâ maridi ge studentn xoaǂgāsendi ga a !gûǀam tsî ǀoasa xoaǂgāsa studentn di !gôaga a !khō!oahe soab ai nî mātare!kharuhe ǀgapi ǁkhāǁkhāsens ǂnûiǂgāde !oa.
!Gaoǁgui ǁgau!nâs, ǂam tsî sekondere ǁgau!nâs ge ǀhaob ai 868 025 ǁkhāǁkhāsenaona ūhâ. ǂHanub xa ra hui!nâhe ǀgapi ǁkhāǁkhāsen!khaigu ǁgau!nâs !nân nēsis kōse 134 079 studentna xoaǂgāsen hâ hîa.
“ǂHanub skolgu ra !khō!oa maridi ge 15ǁî skoltsēs ǀasa skolkurib dis di !gôagu hîa mâtikō !gôab di ǁkhāǁkhāsenaon mâ skoli ai hâ ti ra ǁawoǁawos !oagu nî mātarehe.
Hoa!nâ-aixase mâ ǂam skolǂgâ-ao-i hoa-i !aroma nî māhes ge a N$300 tsî mâ sekondere skolǂgâ-ao-i hoa-i !aroma N$400,” tib ge ge mî.
Hoa ǁkhāǁkhāsenaona !khōǂgā hâ ǁgau!nâs tsî sorosi !nubusina ūhâ ǁgau!nâs !aromas marisi ǀgoraǂgāsa sao rase hâ, N$1 500 mâ ǁkhāǁkhāsenao-i !gaoǁgui ǁgau!nâs tsî ǂam ǁgau!nâs di-i !aroma tsî N$2 000 sekondere ǁgau!nâs !aroma. Hāǀaro rase-i ge mâ ǁkhāǁkhāsenao-i hoa-e N$15 !anusib projeks !naka ra !khō!oa.
Nē maridi ǀgoraǂuidi ge ǀnai ge ǂnāǁnâtsoatsoa tsî !âubasenhe rasa !oa 30 !Hoaǂkhaib 2026 dis ai nî dītoahe. !Hū!nāsi mariǂnûiǂuis di gowaǀîs ǂoa ge wekheb di Donertaxtsēs ais ge ūhâ is !nâs ge mariǁhōn ministers, Ericah Shafudahsa ge ǂanǂan, ǂhanub xa ǂkhâ!nâhe hâ ǀgapi ǁgau!nâs ǁkhāǁkhāsens !aromas N$2.8 biljunsa a ǂnûiǂuisa !khaisa.
ǁÎs ge mîs ge, N$1.7 biljuns ǂhanub sîsenaon ǁkhâkorobe !khō!oamaride ǀgapiǀgapis !aroma ge ǂnûiǂuihesa.

