30 000 xa a !nāsa goman ge ǀkhurub xa !aromahe hâse !kharu ge hû ǁkhâgu !nâ ge ǁō

Home National 30 000 xa a !nāsa goman ge ǀkhurub xa !aromahe hâse !kharu ge hû ǁkhâgu !nâ ge ǁō

ǀAEǁGAMS – !Û-aib ra khao-oas ǀguisa dī tsîb ǀkhuruba ra ai!gû, ǁaeb ain 30 000 xa a !nāsa gomana ǀkhurub mâsigu xa !aromahe hâse ra ǁōse Namibiab !nâ, ǂNūǁnâiseb 2018ǁî kurib diba xu !Hoaǂkhaib 2019 dib kōse ǁnaetisa ǀapi ǁaeb !nâ ra !nurihe. ǀNanuba ǀnaib ra hā ǁaeb ai hā tama i tsîn ǂgari-aona ǂkhawusase ra !hanaǂgā, xawe ǂoa!nâs ǀguisa ra dī. Namibiab, Angolab tsî Botswanab hâgu !hū!nāsi ǀkhurub ǂōǂōsib !nâ hâse ra !gāra!āhe. Nau !hūgu, ǀonǂgais ai eSwatinib, Madagascari, Mozambique tsî Tanzanieb hâgu ǀkhurub xa ra tsâǀkhāhe. ǀKhurub mâsib ge ǁkhāti ǁgam-e ǁgâudi tawa sîsenūs, ǂharugub tsî ǂgarib tsî !hanaǂgās !aromasa ge tsâǀkhā. Nē !nurib ge ǂKhoesaob nē kurib dib !nâ ge dīhe ôa!nâdi, ǂÛn tsî ǂÛǂûxase ǂûs ǁAwoǁawos tsî Supuse tsâǀkhāhes Afrikab !Khawagas Omkhāisens ǀHûhâsib (Sadc) !Nans xasa xu ge !hui. Aoǁguigu nē !nurib !nâ dīhe hâgu g era ǂgan î gu ǂhanugu tsî !âǀhuru-aon tsîna ǁnā ǀhûhâsigu hîa ǂû ǀorosib xa tsâǀkhāhe hâga ǂûn kha tamas ka i o marisi ǂkhâ!nâsa mā tsî ǂgari-aona ûitsamaxūn di ǂûn ǀkha hui !aruǀî hâ ǂoa!nâde ǁkhaes ase. Noxopa hâ aoǁguib ge, in ǂgari-aon !aroma ǀhûhâse nî sîsenūhe ǁgamamde kuruhe, ǁgam-e ûitsamaxūn !aroma ǁawoǁawos ase. Namibiab !aroma i ge ǀkhurub, ǁnaetisa ǂgari ǀgaugu tsî ǂkhawusase ra ǀomkhâi sâuǁkhāsib hâna ǀgaisa ǁgoaǂuis ase sîs tsî ǀgapi sîsenosib !gôaga !khōǂgā hâ. !Gôagu nē !nuriba xu hâgu ge ra ǁgau, Namibiab 53 persentga ǁgoaǂûs !aroma ra hâ ǂûna ǀorose ǂoago kurib xa ūhâsa. Nēs ge ra ǂâibasen 36 persentgu ǁanǂgāsaben ǂû ǀorosib xa ra tsâǀkhāhesa (21 persentgu dina ǂâu hâse ǀgui tsî 15 persentgu di khoen ǁkhōǁkhōsase tsâǀkhāhe hâse). “!Gôaǀhaob ain ge 289,644 khoena ǁkhōǁkhōsa mâsib ǂû hâ tsî mâxōǀkhāhesa ǂhâba hâ. ǁKhātib ge ǀgapi ra ǂûn ǂganǀgauba nē khoena noxopa ra tsâǀkhā tsî i ge a ǂhâbasa ǂûna xawas huib ǁîna nî māhesa,” tib ge !nuriba ra mî. ǀHaehe ra 41.2 miljun khoen hîa 13 Sadc !hūgu ǁanin ge nē kurib !nâ ǂû !nubusib ǀkha ǂnôa. !Hūgu hîa ai!gû ra ǂû ǀorosib xa !nāsase tsâǀkhāhe hâgu ge Zambiaba (144 persentgu), Zimbabweba (128 persentgu), eSwatiniba (90 persentgu) Mozambigue (85 persentgu) tsî Democratic Republiki Congob diba (80 persentgu) ai.