Khoekhoegowab

Home Khoekhoegowab
Oshikotob ǀAwemā!nans ge Onamishu Skola go ǀkhae
Post

Oshikotob ǀAwemā!nans ge Onamishu Skola go ǀkhae

Taimi Haihambo Oshikotob ǀKharisi ǀAwemā!nans ge N$220 000 Onamishu !Amǁaresa Skoli hîa Eengodi ǁhûi!nâǂharis, Omusati ǀkharib dis !nâ ǁgoes diba ge ǀkhae, ǁnā skoli di hostels !aroma ǂûsâi!nâ!nā-oms tsî ǂû!nâsali tsîna nî ǂnuwise. Nē ǀkhaeb di !aromas ge, nē skola huisa îb ǂgaoǀkhādi ǂûn di huiba !khō!oas !aromas Ministeris ǁGau!nâs, ǀAsa ǂâiǀgaugu, ǂKhamkhoen, ǂNuwiǁkhāsib tsî...

Khoen tsî !Aub di ǀgurun ǁaegu ra hâ !omgudi ge ǀhûǁarebese nî !kham!oahe
Post

Khoen tsî !Aub di ǀgurun ǁaegu ra hâ !omgudi ge ǀhûǁarebese nî !kham!oahe

Rudolf Gaiseb Ministeris ǂNamipeba !ûi!gâs, Hain tsî !Narisarimas dis (MEFT) ge ra mîmâi, ǀhûhâsigu ǀkha sîsenǁaresa, îs nēs !nâ-ū !norasasib ǀgauga ǀkhamaǀkhama, !aub!ûi!gâsa ǂgaoǂgao!nâ tsî aimâi, tsî ǀhûhâsiga ǁkhāǁkhākhâi tsî hoa­ae !nāsa ǂansa mās ǀkha ǁāǁā. ǁNāpas ge ministerisa ǀhûhâsiga ge ǁkhōǁkhōsasib ase ība i ǂkhoaba Onawa !garo!ās, Omusati ǀkharib !nâ ǂnôas tawa a ǂnoa!nans,...

DBNs ge surudeba Ombili ǂUrusib Sentersa xu nî hō-oa
Post

DBNs ge surudeba Ombili ǂUrusib Sentersa xu nî hō-oa

Iuze Mukube Omkhâisens Marisâuǂgaes Namibiab dis (DBN) ge ǀGapi ǁNâu!gâ!khaib !nâ ǂganamsensa ge dī, surudesa marisas Ombili ǂUrusib Sentersa xu ǂhâba hâs disa. Nē ǂurusib ǂnûiǂgās ge ǁîs di direkteri, Peter Elindib tsîn ǀkha ǀhaohâse Namcors di ai!gû ra ǁama!khunis ǀkha hâ ǀhôakao!narib ǁhōb nâ ra ǂâisāhe.  DBNs ge mā-amsa ǀGapi ǁNâu!gâ!khaib tawa ra ôa,...

ǂHanub ge kairan tsî !norasasib !khamaona ra ǂkhâ!nâ
Post

ǂHanub ge kairan tsî !norasasib !khamaona ra ǂkhâ!nâ

Lahja Nashuuta ǂGuro Ministeri, Elijah Ngurareb ge Namibiab ǂkhamkhoesib ai ǂgansa ge dī, in māsen tsî ǂkhawusa kairan tsî !norasasib !khamaon tsîna ǂkhâ!nâ, !gōsase ǁnān hîa !garo!ā ǀhûhâsigu !nâ ǁan hâna. ǂHanub ge ǀgūǁae ǀaweǁguiba ge !khō!gâ, Ministeris ǂAnǂandi, !Hoa-tsî-ǁnâuǂharugus tsî Texnoloxib dis xa ge nē khoexasiba ai!gû kais ase a ǂanǂanheba.Nē ǀaweǁguisa dīb ge...

ǂHanub ǂnûiǂui hâ maris sîsenūhes nîses ge kaise a ǂau
Post

ǂHanub ǂnûiǂui hâ maris sîsenūhes nîses ge kaise a ǂau

ǀAEǁGAMS – ǂHanub ge ǁgoaǂuis ǀkha ǂnôa, 2025/26ǁî marikurib !aroma a ǂnûiǂuisa maris di sîsenūhes kaise ǂkhawusase ra ǁgausen, ǁaegub marikurib dib di kō!gâs mâtis marisa a sîsenūsas dis khao!gâ amaga. !Gōsase, ǂkhawusase ra ǁgausen !âb ge omkhâisens proxramgu ǂnamipe hâ tsîb ge ǂhanuba ra ǂgan, ǁamaǂgans tsî mātareǀgaugu !nâb ǀgaisa ǀaweǁguiba a ǂhâbasa !khaisa....

ǀAsa !hū!nāsi ǂurusib sîsenǀgaub ge ǂhaitsise go ǂanǂanhe 
Post

ǀAsa !hū!nāsi ǂurusib sîsenǀgaub ge ǂhaitsise go ǂanǂanhe 

Matheus David Ministeris ǂUrusib tsî ǀHûhâsi !Oabadi dis ge ǁkhawa ǁ­îs di sîsenxasigas nî ǂâuǀoasasib !nâ dīs di mîǁguiba ­ǁkhawa ge ǀasa kai, mîs rases ûigu tarekhoedi, ǀgôaron tsî kaikhâi ra ǀgôana nî ǁkhaubas disa. Nēn ge ministeris ra mîsa !oa, !Hū!nāsi Sîsenǀgaub hîa Sorosiǂharugus, ǀGôaǁorab, Îaron, Kaikhâira ǂkhamkhoen ǂurusib tsî !Gâise ǂûs (2021 –...

Skolgu !norasasib tsî !anusib ge ra gowaǀîhe
Post

Skolgu !norasasib tsî !anusib ge ra gowaǀîhe

Rudolf Gaiseb ǁGau!nâs, ǀAsa ǂâiǀgaugu, ǂKhamkhoen, ǂGamǂgamsenǀhurun, ǂNuwiǁkhāsib tsî !Hao!nāsi ǁNaetin dis Sanet Steenkamps ge ge mî, ǀgūǁae ge Maria Mwengere Sekondere Skoli hostels tawa hâ is ge ǂkhaiǂkhai!nâs ase isa !naua!noexases hosterldi ra ǂgaeǂguihe tsî mûǂamhe ǀgaugu !nâ ǀgaiǀgaisa a ǂhâbasa !khaisa, tsîs ǁkhāti !anu āǁgam-i nî hâsa ǁawoǁawo tsî ǂûn di aiǂhomis tsî...

Etoshab ǀaeǂhuwib ge go !khō!nom!nomhe … !Hūb di ǁûs ge mîǁguiba ge ū !hūb di ǁuiba ǁkhaubas ase
Post

Etoshab ǀaeǂhuwib ge go !khō!nom!nomhe … !Hūb di ǁûs ge mîǁguiba ge ū !hūb di ǁuiba ǁkhaubas ase

Loide Jason                 Kaviveterue Virere                  Victoria Immanuel !Hūb di ǁ­ûs, Netumbo Nandi-Ndaitwahs ge mîmā, î-i tā xū-e !khō-oahe, Etosha !Hū!nāsi ǀGuru!hanaba ǁkhaubas !aroma, ǁnāpab ge ǀgaisa ǀaeba !âgu nē ǀguru!hanab hîa !narisarima-aona !hūb !nâ hāsa ra ǂgaeb diga a ǂkhôas khao!gâ. ǁÎs ge ge mî, Etosha ǀGuru!hanab a Namibiab !narisarimas di ǁâǂkhō !khaisa tsîb ǁnā-amaga tare-i...

ǀHûǁ­arebese ra ǂgari-aihe !hū!âde ǁgâuǂnamis ge ǀaweǁ­guib !oa nî ǀariǂuihe
Post

ǀHûǁ­arebese ra ǂgari-aihe !hū!âde ǁgâuǂnamis ge ǀaweǁ­guib !oa nî ǀariǂuihe

Rudolf Geiseb ǁGâuǂnamis, ǀhûǁarebese ra ǂgari-aihe !hū!âdi dis ge ǀgūǁ­ae nî ǀkhara, hânab !hū!âdi ǂhanumā!âs hîa ge !Haosiǂnûsa a ǁgui-ai!âhesa, ǁnās hâ khami nî !khō!oahes karao. Nēs ge kai ǀkharaǀkharas hîa nî ǂgâxasa, nēsi hâ ǂhanusi ­ǁgaragu ǁgâuǂnamisa ra mā-am amaga. Nēsi 18 kuriga a sîsenxa noxpa dītoasa tama !Hū!âdi ǂHânumā!âs ge !amǁares hîa !Hū-omkhâis...

Sîsenǀûs kuriga sī!nâsa !gôasib ǀkha ǁhû!aos !aroma hâ daoǁgaub 
Post

Sîsenǀûs kuriga sī!nâsa !gôasib ǀkha ǁhû!aos !aroma hâ daoǁgaub 

Kaviveterue Virere Mariǁhōn ministeris ge Financial Literacy Initiatives (FLI) tsî ǂHanub ǂNûiǂgādi Pension ǂGaes (GIPF) hâra ǀkha ǀhao hâse, ǂoa ge wekheb di Donertaxtsēs ai ‘Ka-aisib ǀkha Sîsenǀûs’ (Retire Wise) ti hâ ǂkhanisa ǂhanusise ge ǂanǂan.  Nē supuse sîsenūs !aroma hâ daoǁgaub di ǂâibasens ge, Namibiaǁîna nî huise isa, ǂhanuse ǀaweǁgui tsî marisise ǁawoǁawobasen tsî...