ǂHarugu-ao tsî ǀhûhâsiba omkhâ guixase mâ albert Bertolinib ge !khâikhom tsî ra mî, s di mâsiba ǂgaoǀkhsa !harib ai hā-ūs nî !naua!noexase gowaǀîhe tama is kara, os nēsa kai ǂkhôaba a !aroma ǁkhāsa.
Khoekhoegowab
N$267m ge Kuneneb ǂurusi !oabadi !aroma a ǂnûiǂuisa
ǂUrusib ministeris !aroma ǀhaob ai a ǂnûiǂuisa N$10.9 biljunsa xus ge N$267 miljunsa Kunene ǀkharisi ǂurusib !âba a ǂnûiǂuibasa.
Namports tsî Antwerp-Bruges port hâra ge !gaeǁaresa go ǀgaiǀgai
Namibiab Huri-ammi !Naoǁhôas (Namport) tsî Antwerp-Bruges hîa Belgiumi dis hâra ge ǁîra !gaeǁares !nâ-ū dana!khaidi ǁNâuguxoaǁguib Xoa!gaos 2022 !nâ ge dīhes dide go gaiǀgai.
DBNs ge N$20 biljunsa 20 kuriga !nâ māǂui hâ
ǀGuitimî tsîs ge 2004ǁî kurib !nâ ǂguro !nās ase ǁîs daode a ǁkhowa-amsa xus ge Omkhâisens Marisâuǂgaes Namibiab disa (DBN) nēsis kōse N$20 biljunmarisa ǀkhuwimaridi !nâ-ū māǂuihâ.
!Nāsa xamn Zambezib din ge ra ǂnarema
ǂNamipeb !ûi!gâs di ministeris ra dītsâ ǁgūtsâdi, hâmara xamna Zambezi ǀkharib !nâ !khō!nom!noms dis ge !gâi!gâna sī!nâtama hâ.
Teks-i mātare-aon ge N$79 biljunsa surude hâ
!Nani ǁkhâgu ǀguigu māsa xoaǁnâs surudegu proxrammi ǁaeb nî !gûǀams ai!â !gauhâ hîan ge noxopa 235 505 teksmātare-aona noxopa mâǂoa hâ surudegu ǀkha ǂnôa, tis ge Namibiab Teksǀhaoǀhaos ǂNûiǂgāsa(NamRA) ra mî.
85%gu Namibiaǁîn ge ǂhanub ǂurusi !oabadi ai mûmâi!gâ hâ
85%gu xa a !nāsa Namibiab ǁanǂgāsaben ge ǂhanub ǂurusib !oabadi tsî ǀhûhâsib !oabadi hîa 322 klinikdi, 56 ǂurusib senterdi, 34 ǀkharigu ǀaeǁgâugu, haka ǂhanusi kai ǀaeǁgâugu, ǀgui !hū!nāsi ǁnaeǁgauǀîhe ra ǀaeǁgâub tsî 1 150 !narisarimara ǂurusib !khaidi ai !gâbasen hâ.
Omahekeb skolgu ge ǂause tsoatsoa hâ !nubu mâiǂuis khao!gâ
Omaheke ǀkharib di skolǀgôan, skolgu tawa oasī tama is, !kharu go !nubu mâiǂuis khao!gâs ge skolgu ǂgaeǂguide ra ǂâiǂhansen kai. Nēti ī mâsigu ge ǂkhawusa !âis !nurigu kharib !nâ ra !aroma din ge ǂgaeǂgui-aona ra mî.
METs ge ǁgâǁōra hippona go !khoeǁnâ-am … !āgu di ǂnâs ra ai!gû amaga
ǂNamipeb !ûi!gâs ministeris ge a ǁaxa tsauga ǁnā !âgu hîa Zambezi ǀkharib !nâ ǁgamǀorosib hîa ai!gûgaru ǀkhurumâsib xa ra !aromaheb xa tsâǀkhāhe hâgu !nâ kurusa in nē ǀgaus ǀkha hippon ǁōǂoasa ǁkhae.
Desert Jass ǁÂudīb ge !Gomenǁgams !nâ ǂhanusise ge ǂanǂanhe
ǀAweǁguigu ge hâ, Namib Desert International Jazz ǁÂudīb hîa huri-ammi ǀgowab !nâ ra ǂâi!nâǁguihe !goaxa kurib !nâb ǂnamipe. Nē ǁâudīb !hūǁîn tsî !auga!hūsi ǀkhō-aona nî ǂgaeǁae.