Oshanab ǀkharisi ǁGau!nâs Direkters, Hileni Amukanas ge ge mî, Japanni di !hūǂnûkhaebas Namibiab !nâs ra ǀhurusa. Amukanas ge nē gowaǂuisensa, Japanni di !hūǂnûkhaeba-aob Namibiab !nâb, Hisao Nishimakib di saris, Eluwa ǁUib Skoli (ERS) ǁgab ge ǂoage wekheb Wunstaxs ai ūhâ is tawa ge dī.
Khoekhoegowab
Tarekhoedi ge ǂharugub ǁkhāsiga ra omkhâi
NULL
Zambezib tarekhoedi ge ǂkhôadī ra !hao!nāsi ǁnaetigu xa ra ǂâiǂhansen
Zambeziba Tarekhoedi ǂHanugu !aroma ti hâ Proxrammi (ZWR), hîa Zambezib Tarekhoedi ǂGaeǂguis Senters xa !khōdanahe hâb !naka di ge ǂgaeǀhaosa Chenais’ African ǂû!khaib tawa Katimas !nâ mâb tawa ge ūhâ i. ǂGaeǀhaos di ǂâibasens ge, ǁgamǁarede ǀhûarebese ūhâsa mâtin ǀhûhâsigu ǂgaeǂgui-aon tsî !kharaga !âǀhuru-aona
Steenkamps: Namibiab ge sorosiǁgoeǀhaos ǁgau!nâsa ǂhâǂhâsase ra !gawaǀî
ǁGau!nâs ministeris di sîsenǂuira direkters, Sanet Steenkamps ge ra mî, ǁgau!nâ-aona ǀomkhâis ân !nâ omkhâis !nâ-ūs ministerisa ǁkhāǁkhākhâitoas ǀkha !kharaga proxramga ǁkhāǁkhāsenaon ǁgas tsîna ge ǂhāǂuisa.
ǁGui-aisa mario!nâ ǂnoabas !oabadi aoǁguib … ministers ǂnoaba-aon ǂūsitanisensa ra dîsaob !naka mâi
ǂHanu-aisib ministeris ge ra ǂâi!nâǁgui, mario!nâ !oabade ǂnoaba-aon !aroma ǁgui-aisa sîsenni ase ǂnûiǂgāsa, in ǀhûhâsigu ǁanin hîa nēti ī ǂhanusi !oabade ǁkhāba tama, xawe ǀgaisase ǂhanusi ǂnoabadi ǂhâsib !nâ hâna ǂnûǁkhaebahe ǁkhā.
!Arun ge Indiaba !oa ge ǁkhana-ūhe
ǂNamipeb tsî !narisarimas ministeris ge ge !khō!gâ, hoa ǂhâbasa ǀaweǁguigu dītoahe hâsa, ǁkhaisa !aruna Indiab ǁga sîǂuis !aroma. Nē !arun ge ǂoa ge wekheb di Fraitaxs, 16 Taraǁkhumuǁkhâb dis ai Indiab ǁga ge ǁkhana-ūhe. Indiab hîa Asiab di !âb ge ǁkhawa !aruna ǁnā !hūb !nâ mâi-ai!âs di projeksa ra mûǂui, ǁnā !hūb !nân ge nē ǀō-aisa !aubǀguruna 1950 kurib !nâ a ǁōǂoas khao!gâ.
Chinese !hūǁîb di !nuri!gâhes ǂkhanin ge gā hâ
ǀKharisi ǁNâu!gâ!khaib di ǀGora!gâ-aob, Leopoldt Hangalob ge ǂoa ge wekheb Donertaxs ai ǁnā ǁhōba ǁnau!gâhe nî ǁhōn di xoakhâiba xu ge ǀari. Nē ǁhōb ge a Chinese ǂharugu-aob, Hou Xue Chengi tsî ǁîb ǀkha ǀguipa ra ǂâisāhe, Namibiaǁîb Hamutenya Hamutenya hâkha di hîa !kharaga!nâgu ǀhôakao ǂharugudi, ǁkhaubasa !aubǀgurun xūna !khōǂgā hâ. !Aromas
!Khūb!naes tsēdi ai!â !khāǁkhaehes ge a ǂhâǂhâsa … !hao!nāsi ǂgaeǂgui-aon ge ra ǂganhe nēsa !khōdanasa
Namibiab ge !hūb ase 30.9%gu khoen ǀguina !khāǁkhae hâ, hoa !hūbaisi tsî !hū!nāsi mîǁguib 70%gu dib ǀkha i kara ǀgoweǀnōheo. Namibiab di ǁkhoreb ge 1 779 271 khoena !khāǁkhaesa xaweb ge Namibiaba nēsis kōse 550 317 khoen ǀguina Covid-19 !oagu !khāǁkhae hâ
2 600 Xa a !nāsa ǁhōn surigu ai !gao!gaosa ǂkhawadīb din ge ǂoa ge kurib !nâ ge !nurihe
Nausan ǂhanub, omkhâisens !nâ ra hui !âǀhuru-aon, kerkhegu tsî ǀhûhâsiga ra khâiba khoena ra dītsâ surigu ai !gao!gaosa ǂkhawadība ǁkhaesa, xaweb ge nē ǁkhoaxa tama mâsiba ra ai!gû.
Rundus ge ǂguro !nās ase ǁkhākhāsentoa go ǀae!khō-aona go ǁkhoreǁhare
Rundus ǂHanusi ǀAeǁgâub ge ǂoa ge wekheb Mantaxs ai 40 ǁkhāǁkhāǂuisentoa go ǀaedī-aon, ǂguro !nās ase ǁîn di ǀaeǁgâub !aroma !nae!khais ase īse go !khō!oa.









