New Era Newspaper

New Era Epaper
Icon Collap
...
Home / Ndumes ge khoen mûǁkhāsiba īǁkhā kais ǀkha tsēkorobe ra ai!gû

Ndumes ge khoen mûǁkhāsiba īǁkhā kais ǀkha tsēkorobe ra ai!gû

2023-08-29  Victoria Immanuel

Ndumes ge khoen mûǁkhāsiba īǁkhā kais ǀkha tsēkorobe ra ai!gû

OSHIKUKUS – Dr Helena Ndumes ge a Namibia mûǀaedī-ao tsî hoa!nâ-aixase omaridi !nâ tsî !auga!hūsise ǁîs khoexa!nâ sîsenni !aroma a ǂansa. Dr Ndumes ge Namibiab National Blindness Prevention Proxramma !khōdana hâ tsî nēsis kōses ge ǁîs !nansa ǁaupexa 41 000 ǀae-aon di mûsa īǁkhā kai hâ, mûdi !hôadi !nâ-ū. 

Nē !nans hîa !kharaga mûǀaedī-aon tsî ǀae!khō-aona xu hâs ge kurib !aroma 1 500 ǀae-aona sîsenaisa gere mîǁgui tsîn ge koro !kharaga kampgu !nâ ǀgoragu !kharaga ǀkharigu !nâ tsî nē ǀgaub ai ae!khī!oabade khoen tawa ra sī-ū. 

ǂUrusib ministeris ge a ǀhonkhoe nē prorammi disa tsî !hû-ǁares !nâ !auga!hūsi ǂnûiǂgādi ǀkha ra sîsenǁare, ǂgaiǀons ai SEE International (USA), Sehen Ohne Grense (Austria), tsî Kids and Poor Eye International (Duits!hūb) hâde. 

Nē !auga!hūsi ǂnûiǂgādi ge texnise tsî sîsenūhe nîse i xūn huiba ra mā,  aiǁgause, hoan xa a ǂoaǂamsa sîsenūs !aroma masindi mûdi ôa!nâdi ra dī-aihe tsîna. Ndumes ge ai!â gere ǂoa wekheb ai New Erab ǀkhas ge ǁâǁawab !nâ-ū ūhâ i dî!nâǁgamǁare-i !nâ ge mîba, ǁîsa ge ǀgâsa tsî xū-e ūhâ tama khoenas nî hui !khaisa a ǂgaoǂgao!nâ !khais, ǁîs di kaikhâis Tsumeb di Nomtsoub ǁanǁguib !nâsa xu a !huisa, ǁnāpas !khō!omgusa ge ǀhûhâsib di !gao!gao i xui-ao. Nē kurib di !Khaitsâba xus ge Ndumes tsî ǁîs !nansa 1 800 xa a !nāsa Namibiab ǀae-aon di mûde ǁkhawa mû ǁkhās di īsib !nâ ge oahā-ū hîa Kavangob Aiǂoas, Ohangwenab, Kuneneb tsî Omusatib hâga ge !khōǂgāsa. Sao rase a ǀaweǁguisab ge a Oshana ǀkhari ǁnāpan ǁkhā buruxa !nae!khaide nî ǂoaxa-ūse. 

“Nēna ta ge tita ǀguri ga dīhō tama hâ. ǀGuipa sîsenǁares ge nēna ra īkai. Sada ge nēsi Namibiab ǂhunuma mûǀaedī-aona ūhâ, ǀnîn ǁkhāǁkhāsentoa tsî ǂans tsî ǁkhāsigu di !âisendi ǀkha a ǀhawe hîa,” tis ge ge mî. Ndumes gere mîs ge, khoen mûdi !hôadi !aroman ra hā- o, kaise a !nōsa !khaisa xawen ǁkhā khoena !hôatoas khao!gâ !gâiaǂgaob tsî dâb xa mâsiba ra ǀkharaǀkharasa. 

“Nîn ra ǁnae, nauna ǂnā, uri rana urima, naun ra dâb ǁgamroga !khoe kai tsî Eloba goredi !nâ nēti ī ǀō-aisa khoesab ge a sîba ni !khais !aroma koasa māse,” tis ge gere khom. Maria Emvula Okandos tsî Selma Thobias hâra ge ǂgaoba xu hâ gangande ǀaedī-aona mā tsî ǀkhaeba gere gowaǂui-ai ǁîna. 


2023-08-29  Victoria Immanuel

Share on social media