Ministeris ǂNamipeba !ûi!gâs, Haiǀgoms tsî !Narisarimas (MEFT) dis ge Namibiaǁîna ge ǂgan, in ǂkhaigari tsî ǂōǂgae hâse hâ, !napetamase ra hâ ǀaeǂhuwigu !aroma ǂhâbasa ǁkhaubade ūhâse. Nē !khâikhomsa ra hirihiri!nâ !khais ge, ôa!nâdi hîa ge !hūb a ǂhabase īǁkhā xūn ǂnamipeb !nâ ǀaeǂhuwiba a !aroma ǁkhān xa dīhe hâ isa xu ge !gāsa !khais ge ǁnāti ī xūn ǀgapi !gôab !nâ hâsa tsîs nēsa ǀaeǂhuwigu hâs ī-khāsiba !khōgā hâsa.ǂOa ge wekheb di Wunstaxtsēs ais ge ūhâ i ǂhôamāǂuis !nâs ge Ministeris ǂNamipeba !ûi!gâs, Haiǀgoms tsî !Narisarimas disa ǁkhōǁkhōsasigu hîab ǀaeǂhuwiba kurus ǂnamipeb tsî ǁîb !khōǂgā hâ xūn tsî ǀhûhâsigu tsîna !khōǂgāba hâna gere ǁgauǂui. “ǀAeǂhuwigu ge !nubu ǁaeb !nâ miljundi !nâ hâ hektargu di !hū!âde hîgaga tsî ǁnāb ǀaeba !goaxa o, ǁîb ra ǀhao-ū xūn hoana a ǂkhôadī ǁkhā, ǂgaiǀons ai omdi, hain, xamarin tsî khoen tsîna. ǁKhāti gu ge ǀaeǂhuwiga khoen a ǀhonkhoe-aixūn, kurusa xūn tsî kurus ǂnamipeb !nâ a !khōǂgāsa xūn, hîa sada ûitsamaxūn tsî !aubǀgurun !û-aib hâna,” tib ge ǂhaitsi māǂuiba gere khomaisen. Ministeris ge -ǁîs di !âǀhuru-aon, aiǁgause nē ministeris ǀkha a !hû-ǁaresa nau hâ ministeridi, ǀkharisi mûǂamaon berodi !hūb a ǂhabase, ǀkharisi tsî !ā!nāsi ǂgaeǂguidi, !hao!nāsi ǂgaeǂguidi tsî ǂgari-aona gere ǂgan, in ǀhûhâsiga ǁkhāǁkhākhâi tsî hōhō!nâ, ǀaeǂhuwigu !khōǂgā hâ ǁkhōǁkhōsasigu tsî mâtits a ǁkhauba ǁkhās ǂnamipe. Nē !âhuru-aon ge gere ǁgoaǂuihe in ǀaeǂhuwiba ǀaris tsî ǁkhaes ǂnamipe ra ūhâhe sîsenǁares ǁkhāǁkhāsendi !nâ !â tsî nēs !nâ-ū hâ ǁkhā a ǀaeǂhuwigu khoraǂuisendi !aroma aiǂhomisentoa. Nē ǂhaitsimāǂuib ministeris dib ge, ǀaeǂhuwiba ǁkhaubasens dīǀgauga ge !khōǂgā hâ i, ǀhûhâsigu nî ǀaeǂhuwigu ǁ-aegu !nâ ǁkhaubasens tsî ǀariǂuis !nâ sîsenūga. Nē dīǀgaugu ǁaegu ge danasa ǂhâǂhâsasib âs ǀkha ra ǀhōǂuise hâ is ge, tātsē da ǀae-e khau rase ǁnāxū tide !khaiikhomsa, tsî da hoaǁae ǀoasases ǀaesa ǀari hâsa nî -ǁawoǁawo !khaisa, ǁnā !khaiba xu da nî bēs ai!â. -Nampa
Ministeris ge ǀaeǂhuwigu !oagu ǁkhaubade ra ǂgan
