Ookansela mOmusati va pewa oinakuwanifwa 

Ookansela mOmusati va pewa oinakuwanifwa 

Auleria Wakudumo 

Elelo loshitukulwa shaMusati ola ulika ookansela ovo tava ka longa nokukwatela komesho oipambele yomouministeli wa yooloka moshitukulwa. Eshi otashi ningwa okuxwaxwameka nokweeta omayakulo popepi noshiwana, okukwashilipaleka kutya oilonga oya tukulilafanwa nawa mokati kovaleli. 

Ookansela ova ulikwa Etitano momutumba wotete welelo loshitukulwa, oo a ningilwa mOutapi. Ookansela otava ka kala ve na oinakuwanifwa ya yooloka, oyo imwe ya hovela nale okudja mo2025 fiyo omo2030. 

Kansela woshikandjohoololo shaShikuku Matheus Gabriel otaka kwatela komesho oinakuwanifwa mouminsteli womakwatafano okondje yoshilongo osho yo ouministeli woshimaliwa moshitukulwa, omanga Irja Nangombe, kansela woshikandjohoololo shaTamanzi ta kala e li kouministeli woikwameni neameno lokeengaba. Ouministeli wounamapya nounaimuna, eeshi, omeva nomatalululo omadu otau kala u li meke lakansela woshikandjohoololo shOutapi Selma Asino. 

Kansela woshikandjohoololo shaRuacana Fabianus Paulus okwa ulikwa a ninge omutwe woipambele mouministeli wouyuuki noipambele yoilonga moshitukulwa omanga Laurentius Iipinge woshikandjohoololo shaKalongo ta kwatele komesho oipambele youministeli weemina noikwanghono. 

Lysias Tomas, kansela woshikandjohoololo shaElim oku na oshinakuwanifwa shouministeli woilonga noyeendifo. Kansela woshikandjohoololo shaTsandi, Junias Amunkele ta kwatele komesho oiniwe mouministeli wouhaku nonghalonawa. 

Festus Petrus woshikandjohoololo shaNesi okwa pewa oshinakuwanifwa shokukwatela komesho ouministeli woukashikekookanhu nonghalonawa yokaana omanga Daniel Iilende woshikandjohoololo shaGongo ta kwatele komesho oinima yomombelelwa yomupresidente, ombelewa yomuprima woshilongo osho yo mouministeli wokuyambula po edoolopa nomikunda. 

Kansela woshikandjooololo sheEtayi, Hans Haikali oku li kouministeli wehongo, oungoba, omaudano, novanysha omanga Absalom Festus woshikandjohoololo shaAnamulenge ta kwatele komesho ehangano olo ha li ningi omafaneko eeproyeka depangelo hano oNational Planning Commission. Kansela woshikandjohoololo sha Kahao, Leonard Shikulo ta kala kouministeli wetanga leameno moshitukulwa. 

Omunashipundi womutumba welelo loshitukulwa shaMusati Daniel Iilende okwa ti etokolo lokuyandja oinakuwanifwa ei kookansela ole ya pefimbo la wapala, pehovelo lomudo. Okwa ti etokolo eli ola nyama yo komhangela yomudo 2030 oyo hai ifanwa oVision 2030, oshoyo omahngela ya shivika nawa oNational Development Plan (NDP) oshoyo omhangela yongudu tai pangele Swapo Party. 

“Eemangela edi kadi shi ashike eembapila ashike odi lile po okukwafela nokuwilika ovanhu. Omhangela paife oya pumbwa okutulwa moilonga, oyo tai dulu okulimonikila koshiwana,” Iilende ta holola ngaho. 

Iilende okwa holola efimano lelongelo umwe pokati kookansela moshitukulwa, ovaleli vopamufyuululwakalo, oovene vomikunda nomahangano opaumwene opo ku yambulwepo exumokomesho moshiwana. Okwa ti exumokomesho itali dulu okulalakanenwa komunwe umwe, ngaashi omupopi a tile omunwe umwe ihau li toola onha. 

“Onghene ohandi indile ookansela aveshe va pewa oinakuwanifwa ya yooloka nena opo va tale omashongo a taalelwa kovakwashiwana ngaashi omhumbwe yomeva komikunda, oiponga yopaushitwe ngaashi omudilo oo wali moshikunino shoinamwenyo mEtosha odula ya dja ko naikwao,” ta ti ngaho. 

Omunashipundi okwa indila ovanangeshefa moshitukulwa opo va twikile okuyambula po omidingonoko noshiwana shavo ngaashi have shi ningi shito okupitila meyandjo loilonga ile okuyandja ekwafo koohandimwe. Okwa ti epangelo nalo otali twikile okutula oshiwana komesho mwaaishe oyo tai ningwa moshilongo. 

Iilende okwa holola kutya elelo loshitukulwa otali ka tula komesho unene eyambule po loshitukulwa, omeva oudjuwo noukoshoki, ehongo, ouhaku, eyambule po lovanyasha, oialwifa naikwao. 

-awakudumo@nepc.com.na