[t4b-ticker]

Oontauki pOsire Dha Kumikwa Dhi Shune Kiilongo Yawo

Home Archived Oontauki pOsire Dha Kumikwa Dhi Shune Kiilongo Yawo

WINDHOEK Omuyalu aguhe goontauki naakongi yuuho-lameno 6 500 pokamba pOsire muuzilo wOtjiwarongo, okwa li ya kumikwa kOmupehaminista gIinima yOmegumbo, Theopo-lina Mushelenga, opo ya dhila-dhile ompito yokushunithwa kiilongo yawo paiyambo. Okuza sho epangelo lyaNamibia lya ningile omau-vathano gopatatu naAngola, Rwanda nOkomisi yi nasha nOontauki (UNHCR) mo-mumvo 2002/3, oontauki dhaAngola dhi li 9 695 odha shunithwa koshilongo shawo, omanga Aangola 4 250 ye li natango mokamba kwa te-gelelwa ya tokole kutya uunake taya shuna kegumbo noku ka kutha ombinga metungululo lyoshilongo, omapendulopo, ekalekopo lyombili nedhimi-nathanopo lyopashigwana. Oyendji yomoontauki dhi li mokamba pOsire oye li aakwashigwana yaAngola taku landula omuyalu gwAacongo gu thike 1000 lwaampoka, omanga yamwe ye li Aaburundi nAarwanda. Pauyelele waMushelenga, uuministeli we oshowo aa-nashipambu yamwe ye nasha nonkalo yoontauki oya tegelela natango Aarwanda yi inyolithe opo ya shunithwe koshilongo shawo pahalo lyawo yene. Shika otashi ningwa oshoka mo-shilongo shoka ngashingeyi kashi li we monkalo yiita. “Kape na ehala ewanawa li vulithe oshilongo shomuntu mwene moka a za, – ano kegumbo oke-gumbo ashike,” meme Mushelenga ta ti. Etsokumweuvathano ekwawo okwa tegelelwa li shainwe pokati kepangelo lyaNamibia noontauki dhiilongo mbika Burundi naDRC. Pokati mpoka, Mushelenga okwiindile oontauki adhihe moshilongo dhi idhid-himikilathane nokwiiyageka omadhiladhilo gawo go-papolotika. “Kambadhaleni okulumba monkalamwenyo yuukumwe, moka omaiyuvo, omuthigululwakalo noohedhi dhomuntu kehe tadhi simanekwa, shampa ashike iiyetwapo mbyoka inayi nika epiyagano….oshowo kutya iinima mbyoka itayi eta oshi-ponga komauthemba ne-manguluko lyaantu.” Edhimbuluko lyEsiku lyOontauki nuumvo okwa li lya dhanwa kohi yoshipalanyolo “Etegameno” shoka tashi ku-mike oontauki muuyuni auhe kutya iilongo ayihe oyi li muu-kwawowanankali nayo moku-konga ekandulopo lyomukundu tali kalelele komaupyakadhi niihuna yawo. Mushelenga ota ti epangelo lyaNamibia otali ku-mike oontauki dhi pendule po omikumo dhawo okuthikama koompadhi dhawo yene. Shika ohashi ningwa ngashingeyi okupitila momalandulathano ga tulwa po okugandja omikanda dhokukonga iilonga oshowo oombapila dhi nasha no-mailongo. Pauyelele womupehaminista, Ombelewa yOmuprimaminista oya ya momauvathano naagandji yiilonga yayooloka okuza momumvo 1995 sigo okonena pamwe noontauki opo dhi vule okulonga momauministeli ga-yooloka miimpungu yi ili noyi ili. Kakele ina vulu okupopya omuyalu goopelemeta (permits) dha gandjwa dhi nasha niilonga koontauki sigo oompaka. “Omauvathano ngaka oga ningwa nelalakano okugandja ompito okuyambula po omithika noonzapo dhawo omanga ye li muupongekwa, omaunongo ngoka taya ka vula okulongitha uuna ombili ya galukile miilongo yawo noku ka kwatha okutunga omaliko giilongo yawo,” Mushe-lenga ta ti. Oontauki dhi thike 300 pe-thimbo ndika otadhi ilongo miimpungu yayooloka miipu-tudhilo yi li noyi ili pondje yo-kamba yoontauki pOsire. Mushelenga okwa londodha wo oontauki kombinga yoshi-ponga shoHIV/AIDS, noku-kumika aagundjuka mokamba ya dhiginine aaholike yawo nokulongitha iikeelelithi yo-mukithi mbyoka hayi gandjwa kUuministeli wUundjolowele nIilonga yOnkalonawa oshowo komahangano galwe. “Oshi li eitaalo netegameno lyandje kutya kehe gumwe muka oku na etimwaumbwile kutya esiku limwe otaya ka longa sha shomupondo komapen-dulopo giilongo yawo. Otatu vulu ashike okuninga ngeyi uuna tatu kondjitha omukithi omudhipagi goHIV/AIDS ngele otwa ndungikwa,” Mushelenga ta ti. Omuyalu goontauki adhihe dhi li miilongo yayooloka muu-yuni otaku tengenekwa gu li paantu oomiliyuna omilongo ntano nantano.